Ohutusjuhendit tutvustatakse töötajale tööle asumisel. Tavaliselt viiakse sissejuhatav juhendamine läbi tööandja või töökeskkonnaspetsialisti poolt.

Töötaja täiendav juhendamine korraldatakse alljärgnevatel juhtudel:

• uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
• töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
• tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
• töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
• kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
• tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;
• kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks.

Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.

Töötaja sissejuhatav, esma- või täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse:

• juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;
• juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;
• struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;
• täiendjuhendamise põhjus;
• töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;
• iseseisvale tööle lubamise kuupäev.

Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.

Töötaja on kohustatud:

• osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
• järgima tööandja poolt kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
• läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
• kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
• tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja poolt antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
• kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti tema enda tervishäiretest;
• täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi.

Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.

Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel.

Töötajal on õigus:

• nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
• saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
• tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
• keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
• nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
• saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt vabariigi valitsuse poolt kehtestatud korrale;
• pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

Töötamiseks on kehtestatud järgmised üldnõuded:

• tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse;
• mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud;
• töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud;
• puidulihvijana lubatakse tööle isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava ettevalmistuse;
• töövahendid, seadmed, kontrollmõõteriistad, tööriistad, käsitööriistad, tooted, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus;
• töökohad peavad olema hästi valgustatud, kohtvalgustuse lambid ei tohi pimestada töötaja silmi;
• üld-ja kohtvalgustites võib kasutada vaid sellise võimsusega hõõglampe, millele valgustid on arvestatud;
• tööruum (-koht) peab kahjulike ainete olemasolul olema varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis tagab sanitaarnormidele vastava õhuvahetuse ja kahjulike ainete eemaldamise töötsoonist;
• aluspind (töölaud vm.), millisel asetseb elektrivoolu all olev aparatuur, peab olema voolu mittejuhtivast materjalist;
• elektriseadmete ekspluatatsioon peab toimuma kooskõlas kehtivate eeskirjadega;
• puidulihvija peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju;
• puidulihvija peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb. Kahtluse korral tuleb pöörduda töölõigu juhataja poole selgituse saamiseks;
• töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi;
• märgates ohutuseeskirjade rikkumist teiste töötajate poolt või ohtu lähedalolijaile, peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutuse kindlustamiseks ning juhtunust teatama töölõigu juhile;
• kui puidulihvijal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi;
• suruõhutööriistade ja elektrikäsimasinatega töötamiseks juhendatakse töötajat vastavate juhendite järgi;
• tootmisruum peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega.