Rüütlikirjandus
Üheks keskaja iseloomulikuks nähtuseks oli nn rüütlikirjandus.
Ristisõjad viisid tolleaegseid rüütleid paljudesse arenenud maadesse ning kuna rüütlid pidid olema haritud ja mitmekülgsed mehed, siis ei rahuldanud neid enam primitiivsed kangelaslaulud.
Nii tekkis Euroopa arenenumates maades rüütlikirjandus
Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine. Üsna pea aga sai rüütliromaanide valdavaks teemaks armastus ja seda
käsitati kui inimest lummavat tunnet, mille nimel sooritati kangelastegusid
ning oldi valmis surmagi minema. Tihti jutustati kahe suure armastaja
seiklustest, kus nad pidid taluma kõikvõimalikke vintsutusi, kuid mis enamasti
ikka õnnelikult lõppesid. Üks vanimaid
on lugu Cornwalli kangelasest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest,
kes teineteisesse meeletult armuvad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad
