Eeposed ja lood

Sari "Eeposed ja lood" koondab eurooplaste suurte eeposte ja kangelaslugude ümberjutustusi. Noorel lugejal on võimalik kaasa elada nende vanade teoste põhisündmustikule ja tutvuda kesksete tegelastega, nii saab ta ettekujutuse, kuidas toonased inimesed mõistsid ennast ja maailma enda ümber.

iDevice ikoon Sari „Eeposed ja lood”
Näita „Odüsseia” jutustab targa ja vapra Odysseuse eksirännakutest. Pärast Trooja linna vallutamist asuvad kreeklased koduteele, kuningas Odysseus jõuab tagasi Ithaka saarele oma rahva ja pere juurde pärast kümme aastat kestnud seiklusi. Kuna Odysseust peetakse surnuks, on tema kaunist naist Penelopet tulnud kosima suur hulk ülikuid. Koju jõudnud Odysseus tapab prassivad kosilased ning seab taas korra majja. pilti
„Odüsseia” jutustab targa ja vapra Odysseuse eksirännakutest. Pärast Trooja linna vallutamist asuvad kreeklased koduteele, kuningas Odysseus jõuab tagasi Ithaka saarele oma rahva ja pere juurde pärast kümme aastat kestnud seiklusi. Kuna Odysseust peetakse surnuks, on tema kaunist naist Penelopet tulnud kosima suur hulk ülikuid. Koju jõudnud Odysseus tapab prassivad kosilased ning seab taas korra majja.
Näita „Rolandi lood” põhineb prantslaste eeposel „Rolandi laul” ning jutustab keiser Karl Suure vennapoja, vapra rüütli Rolandi kangelaslikust võitlusest. Tagasiteel Hispaania sõjaretkelt jätab keiser Rolandi juhtima oma järelväge. Rolandi õela ja reetliku kasuisa Ganeloni mahitusel ründavad prantslasi nende vaenlased saratseenid. Rolandi juhitud prantslased on küll vähemuses, kuid oma elu hinnaga võidavad nad siiski lahingu. pilti
„Rolandi lood” põhineb prantslaste eeposel „Rolandi laul” ning jutustab keiser Karl Suure vennapoja, vapra rüütli Rolandi kangelaslikust võitlusest. Tagasiteel Hispaania sõjaretkelt jätab keiser Rolandi juhtima oma järelväge. Rolandi õela ja reetliku kasuisa Ganeloni mahitusel ründavad prantslasi nende vaenlased saratseenid. Rolandi juhitud prantslased on küll vähemuses, kuid oma elu hinnaga võidavad nad siiski lahingu.
Näita „Beowulf” põhineb anglosaksi eeposel ning jutustab samanimelise sangari vägitegudest. Beowulf sõidab Taanimaale, et tappa taanlasi kimbutav koletis Grendel, kellest keegi polnud veel jagu saanud. Ta alistab ka Grendeli ema, hirmuäratava järvenõia. Naasnud kodumaale, saab Beowulfist oma rahva kuningas. Hiljem võitleb ta kohutava tulelohega, kuid peab võidu eest maksma oma eluga. pilti
„Beowulf” põhineb anglosaksi eeposel ning jutustab samanimelise sangari vägitegudest. Beowulf sõidab Taanimaale, et tappa taanlasi kimbutav koletis Grendel, kellest keegi polnud veel jagu saanud. Ta alistab ka Grendeli ema, hirmuäratava järvenõia. Naasnud kodumaale, saab Beowulfist oma rahva kuningas. Hiljem võitleb ta kohutava tulelohega, kuid peab võidu eest maksma oma eluga.
Näita „Siegfriedi lood” põhineb saksa eeposel „Nibelungide laul” ning jutustab sangar Siegfriedi noorusest, kangelastegudest ja surmast. Siegfried võidab endale hinnalise nibelungide aarde, läheb külla Wormsi õukonda, kus näitab üles suurt vaprust ja osavust ning abiellub Wormsi printsessi Kriemhildiga. Viimaks langeb rüütel aga reetmise ohvriks ja tapetakse. pilti
„Siegfriedi lood” põhineb saksa eeposel „Nibelungide laul” ning jutustab sangar Siegfriedi noorusest, kangelastegudest ja surmast. Siegfried võidab endale hinnalise nibelungide aarde, läheb külla Wormsi õukonda, kus näitab üles suurt vaprust ja osavust ning abiellub Wormsi printsessi Kriemhildiga. Viimaks langeb rüütel aga reetmise ohvriks ja tapetakse.
Näita Edda” tutvustab Norra mütoloogiat ning põhineb „Vanemal Eddal” ja „Nooremal Eddal”. See jutustab kaugetest aegadest, mil maailmas tegutsesid võimsad jumalad: kõikidest ülem Odin, imevasaraga Thor ja riuklik Loki. Jumalate ülesanne oli hoida korda ja luua ilu. Nende väsimatud vastased hallahiiglased aga tahtsid hävitada kõik hea ja panna valitsema külma lõpmatu talve. Jumalate ja hiiglaste vastasseis päädis viimse lahinguga, milles kogu maailm hävis, et seejärel uue ja värskena taas tekkida. pilti
Edda” tutvustab Norra mütoloogiat ning põhineb „Vanemal Eddal” ja „Nooremal Eddal”. See jutustab kaugetest aegadest, mil maailmas tegutsesid võimsad jumalad: kõikidest ülem Odin, imevasaraga Thor ja riuklik Loki. Jumalate ülesanne oli hoida korda ja luua ilu. Nende väsimatud vastased hallahiiglased aga tahtsid hävitada kõik hea ja panna valitsema külma lõpmatu talve. Jumalate ja hiiglaste vastasseis päädis viimse lahinguga, milles kogu maailm hävis, et seejärel uue ja värskena taas tekkida.
Näita Põnevatest seiklustest tulvil raamat Kuningas Arthuri lood räägib legendaarsest brittide kuningast. Saame teada, kuidas Arthurist kuningas sai, kuidas järveemand talle imelise mõõga Excaliburi kinkis, kuidas Arthur Cameloti linna oma õukonna rajas ning kuulsa ümarlauaordu lõi. Arthuri õukonda kuulus palju vapraid rüütleid, kes olid alati valmis uusi seiklusi otsima ja hädasolijaile appi tõttama ning turniiridel oma jõudu ja osavust proovile panema. pilti
Põnevatest seiklustest tulvil raamat Kuningas Arthuri lood räägib legendaarsest brittide kuningast. Saame teada, kuidas Arthurist kuningas sai, kuidas järveemand talle imelise mõõga Excaliburi kinkis, kuidas Arthur Cameloti linna oma õukonna rajas ning kuulsa ümarlauaordu lõi. Arthuri õukonda kuulus palju vapraid rüütleid, kes olid alati valmis uusi seiklusi otsima ja hädasolijaile appi tõttama ning turniiridel oma jõudu ja osavust proovile panema.
Näita „Ilias” on vanakreeka eepos, mis jutustab kreeklaste sõjakäigust Trooja linna vastu. Pärast 9-aastast edutut Trooja piiramist lähevad tülli Kreeka kuningaist ülim Agamemnon ning vapraim ja tugevaim kangelane Achilleus, kes loobub seetõttu lahingutes osalemast. Pärast oma hea sõbra Patroklose surma naaseb Achilleus siiski sõjaväljale ning tapab Trooja kuninga poja ja troojalaste vägevaima sõjamehe Hektori. pilti
„Ilias” on vanakreeka eepos, mis jutustab kreeklaste sõjakäigust Trooja linna vastu. Pärast 9-aastast edutut Trooja piiramist lähevad tülli Kreeka kuningaist ülim Agamemnon ning vapraim ja tugevaim kangelane Achilleus, kes loobub seetõttu lahingutes osalemast. Pärast oma hea sõbra Patroklose surma naaseb Achilleus siiski sõjaväljale ning tapab Trooja kuninga poja ja troojalaste vägevaima sõjamehe Hektori.

Kalevipoeg

Eesti eepos "Kalevipoeg" koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Eepos algab Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Koju naastes saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest väsinuna annab ta lõpuks valitsuse üle Olevipojale ning vanast needusest märgitud saatus viib ta Kääpa jõe äärde, kus kunagi vette pillatud mõõk tal jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb ning Vanaisa otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma."


See artikkel on litsentseeritudGNU Free Documentation License. See kasutab materjaleartikkel"".
« Eelmine | Järgmine »