Toorikute läbivtöötlemisel on suundseadisteks liikumatud ja reguleeritavad juhtlatid.

Juhtlatid valmistatakse malmist või terasest. Malmist valatud juhtlattidel on jäigestusribid. Juhtlattide tööpind on termiliselt tugevdatud kulumise vastu.

Suruseadiseid kasutatakse toorikute läbivtöötlemisel. Nende ülesandeks on tooriku asendi säilitamine baseerimise ja töötlemise ajal. Suruseadisteks on vedrustatud rullikud ja klotsid, lehtvedrud ja sektsiooniliste suruelementidega rihmkonveierid.

Kinnitusseadistega hoitakse toorikuid positsioonilisel töötlemisel kindlas asendis. Nendeks seadisteks on kang-, kruvi-, nukk-, vedru-, pneumo- ja hüdrokinnitid.

Kinnitusseadme valik oleneb töödeldava tooriku kujust, mõõtmetest ja lõikeprotsesil tekkiva jõu suurusest.

Õlitusseadised jagatakse individuaalseteks ja tsentraliseerituteks. Individuaalõlitusseadisteks on mitmesuguse konstruktsiooniga õlitoosid. Kuulklapiga õlitoosi kasutatakse käsipritsiga määrimisel. Pritsiga surutakse kuulile ja õli suunatakse läbi tekkinud pilu. Pöördkaanega õlitoos takistab tolmu sattumist õlituskohale.

Kübartoosi korral surutakse määre määrdepunkti kübara pealekeeramisega. Taht- ja tilktoosidest õlitatakse hõõrdepindasid. Tahttoosist satub õli määrimiskohale läbi tahi. Edasiantava õli hulk sõltub tahi paksusest ja selle istust õlitoosi kanalis.

Tsentraliseeritud määrimissüsteemis on määrimispunktid omavahel ühendatud. Õli pumbatakse läbi õlitorude vahetult hõõrdepindadele või jagurisse, kust see isevoolu teel satub määrimiskohta.