Eendurmehhanismide abil suunatakse toorik või lõikeinstrument tööpiirkonda.

Eendurmehhanismid jagunevad järgmistesse gruppidesse:

• valtseendurid
• valts- roomikeendurid
• roomikeendurid
• ketteendurid
• liikuvad töölauad
• eendurvankrid
• karusell eendurid.

Valtseendur koosneb kahest või enamast valtsist. Valtside pind on rihveldatud või sile, rihveldus sirge või kaldne. Kaldrihveldus tagab tooriku külgsurumise vastu juhtlatti.

Sektsioonivalts (paksushöövelpingil) võimaldab ette anda erineva paksusega toorikuid. Eendurvaltsid on vedrustatud ja omavad paksuspiirikut. Valtside läbimõõt peab takistama tooriku läbilibisemist eendamisel. Valtseendurite puuduseks on suur erisurve toorikule.

Valts- roomik- ja roomikeendur tagab tooriku täpsema baseerimise ja ühtlasema etteande. Veoelementide erisurve toorikule on palju väiksem kui valtseenduril.

Ketteenduri veoelemendiks on kandeplaatidega liigendkett. Eendur koosneb ühest või kahest ketiharust, mida käitab ühine veovõll. Ketteendureid kasutatakse formaatsaag- ja kahepoolsetes tapilõikepinkides.

Eendurvankreid rakendatakse formaatsaag-, ühepoolsetes raamitapilõike- ja freespinkides. Eenduritele esitatavad nõuded:

• tooriku või lõikeriista liikumise maksimaalne täpsus
• piisav veojõud liikumistakistuse ületamiseks
• kahjustuste vältimine toorikute etteandel
• eende sujuvus
• vajalik eendekiiruse muutmise võimalus ja ulatus
• piisav tugevus, jäikus ja suur kulumiskindlus.