Eesti riigi sümboolika
Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja -lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama.
Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus.
Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda
Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna
koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni
12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik .
Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a.
Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a.
Kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi, kõrvaldati sini-must-valge lipp Pika Hermanni tornist ja selle asemele heisati punalipp.
Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. Lipu hoidjaid ja kasutajaid ootas ees arreteerimine, mis mõnel juhul lõppes koguni mahalaskmisega.
Kuid rahvas ei unustanud oma lippu. Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada.
Tänaseks on sini-must-valged lipuvärvid Eesti elus taas oma kohale asunud.
Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks.
Lipuvärve tõlgendatakse järgmiselt:
sinine - usk Eesti tulevikku;
must - Eesti mullapind, raske minevik;
valge - lootus Eesti ilusasse tulevikku.
