Eesti rahvushümn

Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm
Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik
Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi
seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku
liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu
isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja
armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja
Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks
riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi
erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult
kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920.
Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt
keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud.
Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka
Eesti riigihümn.
Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm
Muusika Fredrik Pacius
sõnad Johann Voldemar Jannsen
- Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa! - Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!