Sool koosneb naatriumist (40%) ja kloorist (60%), millest ka tema teaduslik nimetus naatriumkloriid.

*NaCl molekuli ehitus (Vikipeedia)

NaCl – naatriumkloriid

Naatriumkloriid on tähtsaim leelismetalli ühend, mida rahvapäraselt tuntakse ka keedusoola nime all. Looduses leidub naatriumkloriidi põhiliselt lahustatuna merevees (keskmiselt 2,5 %), soolajärvedes (Surnumeres 20 %) ning tahke kivisoolana ehk haliidina, mille lademed on tekkinud kunagiste merelahtede või soolajärvede kuivamisel. Kui aurustada merevett, siis saadakse soolade segu, milles naariumkloriidi on 77,8 %. Keskmine merevee soolasisaldus on 35g/l. Kõige soolasem veekogu Maal on Surnumeri, mille soolade keskmine kontsentratsioon on 240 g/l.

Soola moodustavad lõhnatud teravamaitselised soolakristallid on sõmerad ja lahustuvad vees.

• Molaarmass: 58.44 g/mol;
  
• Tihedus: 2.16 g/cm3;
  
• Sulamistemperatuur: 801 °C;
  
• Keemistemperatuur: 1465 °C.

*NaCl haliidi ehk kivisoola kujul (Vikipeedia)

Erinevad värvused

Kuigi maarjamaalase kööki jõuab sool enamasti kas härrandlikult lumivalgena või maamehelikult hallina, on soola värvigamma võrratult palju laiem. Soolale annavad erinevaid värvivarjundeid merevees leidunud mineraalid, vetikad või muu floora ja fauna, mis võivad värvida soolakristallid punakaks, roosaks, oranžiks, pruuniks, halliks või koguni kirjuks.