Roman Tavast - ordenisepp

Autor: Pekka Erelt (15.01.2004)

Tavasti firmamärki kandis enamik Eesti Wabariigi teenetemärke. Aga see oli vaid üks osa firma toodangust.

Roman Tavast oli pärit Noarootsist, tema ema oli põlises rootsi suguvõsas esimene eestlane. Romani isa oli ametilt puusepp. Sepp sai ka tema pojast, aga kullassepp. Esimesed teadmised kullassepatööst omandas Tavast Tallinnas E. Trederi töökojas. Aastaid hiljem aga töötas Treder juba ise Tavasti heaks.

Tavast oli 28aastane, kui ta 1923 asutas oma ettevõtte - VMT Roman Tavast. Algul töötas ta koos ühe abilisega Tallinnas Kuninga tänaval. "Ettevõte" koosnes siis vaid ühest toast, kus võeti vastu tellimusi ja täideti neid. Kuid juba 1924 oli Tavasti firmas seitse töötajat ja tuli hakata uut ruumikamat asukohta otsima. Järgmisel aastal see saadigi Väike-Roosikrantsi 3, kus töötati kolmes ruumis ja keldris.

Visiitkaart oli kvaliteet

1930. aastaks oli Tavasti firma juba nii edukas, et võis endale maja ehitada. 1. jaanuarist 1931 asus Tavast kahekorruselises majas Pärnu mnt 20, millele neli aastat hiljem ehitati peale veel kolm korrust. Need ei jäänud viimasteks ehitamisteks. 1938 valmis samale krundile päris Pärnu maantee äärde elumaja koos firmakauplusega. Viimase sisustus oli uhke - tammepuust ja kumerate klaasidega vitriinide ja palisandriga kaetud lettidega.

Pideva laienemise vajalikkus selgub aastast 1933 pärit reklaamkuulutusest, mis annab pildi, kui mitmekülgne oli Tavasti toodang: "Väärtmetallasjade ja märkide tehas ROMAN TAVAST valmistab eeskujulikus väljatöötamises väärtmetallist esemeid: auhindadeks, kodu kaunistamiseks, kingitusteks ja majapidamise otstarbeks. Märke, medaleid, plakette ja metallkujusid. Vormitunnuseid ja metallnööpe. Graveerimisi igasuguseid, käsitsi ja masinal. Metallvormisid, pressimise ja lõikamise riistu igasuguste teiste tööalade tarvis. Metalltempleid reljeef- ja kullatrüki tarvis ning lakipitsateid. Emailsilte, nimelaudu, numbreid ja reklaamplakateid."

Kuulutuses mainitud "eeskujulik väljatöötamine" polnud vaid sõnakõlks. Tavasti tööde tase on tõepoolest tähelepanuväärne. Aastal 1985 kirjutas kunstiteadlane Valli Konsap Tavasti märkide kohta, et nende "väljatöötlus on eesti metallikunstis seni ületamata". Eeskätt riiklikud teenetemärgid ja muud märgid ongi need, mille tõttu Tavast on teada-tuntud praegugi. Seda perfektse kujunduse ja sama perfektse teostuse pärast. Märke ja medaleid kujundasid Tavastile tuntud kunstnikud nagu Günther Reindorff, Paul Luhtein, Ferdi Sannamees, Voldemar Mellik jt. Teostuse puhul tasub eriti mainida märkide mitmekihilist ülesehitust ning emaili laitmatut kvaliteeti.

Esinduslikud spordiauhinnad

Kolmekümnendatel aastatel muutusid Tavasti toodangus märkide kõrval üha olulisemaks esinduslikud spordiauhinnad - karikad, peekrid, õllekannud, taldrikud jm. Nende seas olid esikohal laskevõistluste auhinnad, kuna see ala oli toona kõige populaarsem. Aga tehti ka purjespordi, tennise jm auhindu. Ja mitte ainult traditsioonilisi karikaid. Näiteks on väga unikaalne kunstnik Eduard Järve kujundatud jääpurjetamise rändauhind, mis kujutab hõbedast maakerapoolt, millel seisab jääpurjekas.

Tavast valmistas ka tarbeesemeid ja ehteid. Messingist, vasest, alpakast või hõbedast kohvi- ja veiniserviise, kanne, kausse, lusikaid, kahvleid, küünlajalgu, kirjutuslauagarnituure, pildiraame, sulepäid, sõrmkübaraid jm. 1937. aastal sai Tavast Pariisi maailmanäitusel pronksmedali hõberiistade, alpakalühtrite ja tinatoodete eest. Tavasti ehteid võib iseloomustada sõnaga rahvuslik. Ta valmistas kuhiksõlgi, hoburaudsõlgi ja silmadega preese. Samuti viikingisõlgi laeva kujutisega Eduard Järve kavandi järgi ning käevõrusid ja mansetinööpe.

Roman Tavasti firma head tööd ei hinnatud ainuüksi Eestis. Tellimusi tuli ka Lätist, Leedust, Soomest ja Taanist. Viimasel tööaastal 1940 oli Tavasti firmas ligi 70 töötajat. Juulis 1940 võtsid uued võimud Tavastilt ära nii tehasehoone kui ka elumaja firmakauplusega. Veebruaris 1941 nimetati Tavast ümber Metallmärgiks. Kuni arreteerimiseni juunis 1941 töötas Tavast oma endises ettevõttes tehnilise juhatajana. 1942 lasti Tavast Vorkutas maha. Tema tehas aga töötas edasi kogu Nõukogude aja Tallinna Juveelitehase nime all.

Kui Lorup, Taska ja Langebraun kadusid koos esimese Eesti Vabariigiga, siis Tavasti firma on kõige kiuste rasked ajad üle elanud. 1993. aastal taastas Tavasti poeg Raul-Roman isa ettevõtte. Nagu enne sõda, valmistab Tavast ka nüüd kõiki Eesti riiklikke teenetemärke, väljaarvatud Maarjamaa Rist. Vana Tavast muuseas ei valmistanud samuti ühte teenetemärki - Riigivapi oma.

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4CD80808DFEAC93DC2256E1A0035A692