Inimese loomuse üheks põhiomaduseks on tahtmine teada. Peale teada tahtmise on inimesel tahe ka tunda, midagi läbi elada, mis ei ole saavutatav igapäevase tööga. Selline tung on inimesel olnud juba ürgajast peale, kuid primitiivsemal kujul. Ürgaega kuulub ka tarbekunst - kui kõige vanem kunstiliik. Oma igapäeva tarbeesemete kaunistamise vajadusest räägivad meile arheoloogilised leiud.

Seoses teaduse arenguga suurenesid ka eneseteostuse võimalused. Selle tulemusel on inimesed loonud kunsti, kirjanduse, muusika, teatri ja kino.

Küsimusele „mis on kunst ?" ei ole kerge vastata. Kunsti olemus on mitmepalgeline. Kunst ei ole ainult töö, mäng, teadus ega subjektiivne eneseväljendus, vaid on omaette iseseisev, terviklik nähtus, mitmetahuline ja varieeruv. See tingibki vaidlused kunsti olemuse, otstarbe ja eesmärkide üle.

Mis kasu on kunstist? Nii nagu me hoolitseme materiaalsete varade eest, nii peaksime hoolitsema ka oma vaimsete varade kasvu eest, mis teevad meie elu rikkamaks, huvitavamaks ja elamisväärsemaks.