Adamson-Eric

Adamson-Eric
(Erich Carl Hugo Adamson; 18. august 1902 Tartu – 2. detsember 1968 Tallinn) oli eesti maali- ja tarbekunstnik.

Elukäik
Adamson-Eric sündis pere kuuest lapsest neljandana. Tema isa, Jaan Adamson, oli Tartus riidekaupmees ja ema, Anna (neiupõlvenimega Lachmann), oli kunstnik.
Adamson-Eric õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, viiendast klassist alates Hugo Treffneri gümnaasiumis.
Aastal 1923 siirdus Adamson-Eric Berliini sooviga õppida tarbekunsti. Temast sai aastaks Berliin-Charlottenburgi Tarbekunsti- ja Käsitöökooli õpilane. Aastal 1924 siirdus Adamson-Eric Pariisi, kus õppis mitmetes eraakadeemiates joonistust ja maali.

1930. aastate teisel poolel asus Adamson-Eric elama Tallinna.
Aastal 1941 evakueerus Adamson-Eric nõukogude tagalasse. Aastal 1942 sai ta Kuibõševis (Samaras) asutatud Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite peakunstnikuks. Järgmisel, 1943. aastal, sai ta Eesti NSV Kunstnike Liidu esimeheks.
Peale sõda pöördus Adamson-Eric tagasi Tallinna. Temast sai 1945. aastal asutatud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi direktor. Kuigi ta töötas kaasa nõukoguliku kunstielu korraldamisel, oli Adamson-Eric sunnitud 1949. aastal instituudi direktori ametikohalt lahkuma. Aastal 1950 toimunud Eestimaa Kommunistliku Partei VIII pleenumil langes Adamson-Ericu looming ja isik hävitava kriitika alla. Ta heideti Kunstnike Liidust välja, võeti ära ateljee ja praktiliselt võimalus kunstnikuna töötada. Et leiba teenida, läks ta tööle naha- ja jalatsikombinaati.
Aastal 1955 tabas Adamson-Ericut parempoolne halvatus. Peale seda kunstniku parem käsi ei suutnud pintslit hoida, siis hakkas ta maalima vasaku käega. Kõik Adamson-Ericu hilisperioodi maalid on teostatud vasaku käega.
Aastast 1953 kuni elu lõpuni töötas õppejõuna ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis.
Adamson-Eric on maetud Tallinna Metsakalmistule.
 
Looming
1920. aastate lõpupoole oli Adamson-Ericu maalide valitsevaks žanriks natüürmort.
1930. aastatel hakkas Adamson-Eric tegelema vabaõhumaaliga. Ta maalis Hispaania, Baskimaa ja Kreeka maastikke. Näiteks 1934. aastal Kreekas maalitud maastikke on säilinud seitseteist. Neil aastatel maalis kunstnik palju akte (ka meesakte), nii looduses, linnavaatega ühendatult kui interjööris.
Maalikunsti kõrval oli väga oluline ka Adamson-Ericu tegevus tarbekunstnikuna. Ta alustas tegevust tarbekunstnikuna tekstiili vallas. Aastast 1937 hakkas tegelema metallehistöö, keraamika, portselanmaali ja nahkehistööga.
Aastal 1964 alustas uue loominguliigiga- dekoratiivplaatidega.
 
Teosed
Natüürmordid
  • "Natüürmort pasuna ja kaabuga" (1928)
  • "Pudelid" (1928)
  • "Kohver vana saapaga" (1928)
  • "Natüürmort pannkookidega" (1943–1944)
Portreed
  • "Johannes Semperi portree" (1927)
  • "Siuts Barbaruse portree" (1928)
  • "Isa portree" (1928)
  • "Autoportree silmusega" (1929)
  • "Karjane" (Hispaanias maalitud autoportree, 1931)
  • "Naise portree" (1932)
  • "Abikaasa portree" (1938)
  • "Mari Adamsoni portree" (1938)
  • "Daami portree" (1940)
  • "Jaan Krossi portree" (1966–1968)

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Adamson-Eric"
« Eelmine | Järgmine »

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial 3.0 License

Autorid: Tiiu Vellevoog, Vilve Pohla