Prismaks nimetatakse hulktahukat, mille kaks tahku on paralleelsed ja võrdsed kumerad hulknurgad, ning ülejäänud tahud on rööpkülikud.

Paralleelseid hulknurki nimetatakse prisma põhjadeks ja nende hulknurkade külgi prisma pöhiservadeks. Rööpkülikuid nimetatakse prisma külgtahkudeks ja külgtahkude ühiseid servi prisma külgservadeks. Lõik, mis ühendab kahte mitte samale tahule kuuluvat tippu, on prisma diagonaal. Prisma põhitahkude vahelist kaugust nimetatakse kõrguseks.

Põhiservade arvu järgi jagatakse prismad kolmnurkseteks, nelinurkseteks, viisnurkseteks, üldiselt n-nurkseteks (n-nurksel prismal on 2n põhiserva).

Prisma külgservad on võrdsed ja paralleelsed. Prismat, mille külgservad on risti põhjaga, nimetatakse püstprismaks ja tema külgtahkudeks on ristkülikud. Prismat, mille külgservad ei ole põhjaga risti, nimetatakse kaldprismaks.

Püstprisma põhja pindala S_p on tema põhjaks oleva hulknurga pindala.

Püstprisma külgpindla S_k võrdub tema põhja ümbermõõdu ja kõrguse korrutisega.

Sk = üp h

Püstprisma täispindala S_t võrdub tema kahe põhja pindala ja külgpindala summaga.

St = 2 Sp + Sk

Püstprisma ruumala V on võrdne tema põhja pindala ja kõrguse korrutisega.

V = Sp h

Allpool toodud pildil on tähistatud prisma osad.