Hulktahukad

Hulktahukaks nimetatakse hulknurkadega piiratud geomeetrilist keha. Hulktahukad on majad, nende katused, aiapostid, korterites kasutatavad kapid, Egiptuse püramiidid, lihvitud teemandid jne.

Hulktahukat piiravaid hulknurki nimetatakse tahkudeks, hulknurkade külgi servadeks ja vähemalt kolme serva lõikepunkte tippudeks. Lõiku, mis ühendab kahte mitte samal tahul asuvat tippu, nimetatakse hulktahuka diagonaaliks.

Hulktahukad jagunevad järgmiselt:

- Kumerad hulktahukad - kogu hultahukas jääb oma iga tahu tasandist ühele poole ehk hulktahuka mistahes kahte punkti ühendav lõik asub hulktahuka sees. Tuntumad on prismad ja püramiidid. Mõned kumerad hulktahukad on toodud allpool.

- Mittekumerad hulktahukad - hulktahuka mingit kahte tahku ühendav lõik võib jääda väljapoole hulktahukat. Allpool on toodud mõned mittekumerad hulktahukad.

Kui hulktahuka kõik tahud on võrdsed korrapärased hulknurgad ja mitmetahulised nurgad tippude juures on võrdsed nimetatakse hulktahukat korrapäraseks hulktahukaks ehk platooniliseks kehaks. Korrapäraseid hulktahukaid tunti juba Antiik- Kreekas, kus neile anti nimi filosoof Platoni (429 - 348 eKr.) auks. On olemas ainult viis korrapärast hulktahukat.

Tetraeeder

4 võrdkülgset kolmnurkset tahku

Heksaeeder

(ehk kuup) 6 ruudukujulist tahku

Oktaeeder

8 võrdkülgset kolmnurkset tahku

 

Ikosaeeder

20 võrdkülgset kolmnurkset tahku

Dodekaeeder

12 korrapärast viisnurkset tahku

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial 2.5 License

Autorid: Tiia Leego, Lidia Feklistova