Meeste rõivastust mõjutab Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (1337-1453). Kuna meeste tähtsamateks omadusteks hakati pidama tugevust, vastupidavust ja osavust, levib laialt lühike riietus, pikad rõivad jäävad ainult pidulikeks juhtudeks ning teatud ametiisikute rõivastuseks. Esialgu lühenevad rõivad põlvini, hiljem puusani. Kuna mehel peavad olema väga laiad õlad ja sale vöökoht, hakatakse jakil tegema ülalt tugevast kroogitud varrukaid, õlgade laiust toonitab veel tugev rullõlgadel. Jakile hakatakse tegema volte, mis vööjoonel olid kitsamad ning laienesid üles -ja allpoole. Vahele topiti jaki rinna - ja puusaosa ka vatti täis. Jaki vöökoht oli õigest kohast veidi allpool ja seda kaunistas dekoratiivne vöö. Jakil oli sageli eest avatud püstkrae. Suure muudatuse tegid läbi püksid. Sukad õmmeldi kokku püksteks. Esiõmblus kaeti klapiga. Levinud olid mi-parti - rõiva üks pool oli ühte, teine pool teist värvi.

Ülerõivad olid pikad ja laiad. Kanti poolringikujulist keepi, mis võis olla eest nööbitav ning sellel olid avad käte jaoks. Tekkis uus mantel houppelande. See oli alt laienev ja väga laiade varrukatega. Pika houppelande varrukad olid kuni 3 m laiused, mantli allääre laius oli kuni 7 m. levinud kaunistus oli figuursed servad, kaunistusena kasutati kellukesi ja tikitud tekste. Kanti ka cyclast. Ülerõivad vooderdati või kanti karusnahaga.