Villast vilti kasutati mütside ja kübarate valmistamiseks. Lambakasvatus ja villaste rõivaste valmistamine muutus omaette tootmisharuks I aastatuhande alguseks.

Hiina siid jõudis Kreekasse läbi India ja sarnanes toorsiidiga, olles küllaltki ebaühtlane ja jäme. Hiinast toodud siidriiet kasutati vaaraode, nende pereliikmete, preestrite ja kõrgete ametnike rõivaste valmistamisel.

Suurem osa riideesemeid oli lambavalget värvi. Kirjatud kangaid on säilinud vähe. Üleriided olid tumedatoonilised- roostekarva või mullatoonides pruunid kuni 5.sajandini. Edaspidi hakkasid tulema juurde erksad looduse ja lillede värvid (eriti naistel). Sõdalaste riietus oli eriti värvikas. Kasutati ka kulla ja hõbedaga läbikootud kangast. Ühevärvilistest on leitud tumepruune, musti ja tumekollaseid kangaid. Uue riigi ajal sagenes mustriga kudumite kasutamine, kasutati ka tikandit, pärleid ja templiga trükkimist. Mustriks kooti villast lõnga. Kõrgema klassi armastatum värv oli intensiivne sinine. Mustrielemendina kasutati lehvikpalmi, kuslapuu kujutisi ja lainemotiive, lootoslill ja skarabeus e. sõnnikumardikas aga ka arhitektuuri kasutatavaid ornamente, loomafiguure ja taimede lehti. Ornamentideks kasutati ka punast, kollast, rohelist ja musta.