Kriminaalromaan. Ülesanne
AJALUGU
Esimeseks tänapäevaseks kriminaaljutuks peetakse Edgar Allan Poe teost "Mõrvad Rue Morgue'il" (1841).
Seda on nimetatud ka romaaniks, ehkki ta ei vasta pikkuselt romaani nõuetele.
Esimene kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi".
Tuntud klassikaliste detektiivromaanide autorid on:
- Arthur Conan Doyle (Sherlock Holmes ja doktor Watson),
- Agatha Christie (Hercule Poirot ja Arthur Hastings),
- Georges Simenon (inspektor Maigret)
Mis iseloomustab kriminaalromaani?
Detektiiviromaanis, mis on kriminaalromaani tüüpidest kõige levinum, on peategelaseks enamasti kuriteo uurija.
Uurija on traditsiooniliselt detektiiv, kes peab detektiivibürood, töötab vabakutselisena või siis teeb detektiivitööd muu tegevuse kõrvalt, kuid võib olla ka politseiametnik või advokaat.
Traditsiooniliselt vastandub detektiiv muudele tegelastele oma intellektuaalse võimekuse ning suutlikkuse poolest näha läbi kurjategija plaane.
Kuigi enamasti rajatakse tegevus kõige äärmuslikumale kuriteole inimese vastu, mõrvale, pole klassikalises detektiivromaanis niivõrd tähtis kuritegu kui ebamoraalne akt. Olulisem on selle lahenduskäik, millele lugeja saab kaasa elada.
Kurjategija on kriminaalromaanis tavaliselt antikangelane, kes püüab kuriteo avastamist takistada, peites asitõendeid ja jälgi, lavastades süüta isikuid süüdi ja tekitades valejälgi. Lugeja ülesandeks on püüda kurjategijale siiski narratiivi arenedes jälile saada.
Detektiiv on käsitletav kurjategija jälgedes orienteeruva ideaalse lugejana, kelle poole reaalne lugeja püüdleb.
Tavapärane tegelaskuju on ka detektiivi abiline, kes püüab detektiivi meetodit ja mõtlemisviisi mõistatada, kuid ei suuda seda lõpuni ja on mingis mõttes lugeja alter ego. Tihti on vabakutseline ja oma iseäralikest meetoditest lähtuv detektiiv vastandatud ka politseiuurijale, kelle tavapärastest meetoditest kõigi kuritegude lahendamiseks ei piisa.
Vastavalt sellele on nt Sherlock Holmesil enda väljatöötatud "deduktsiooni meetod", Hercule Poirot rõhutab salapäraselt, et ta kasutab kuriteo lahendamiseks "oma halle ajurakke" jne.
Kas teadsid, et Sherlock Holmsi kohta räägiti, et
Doktor Watsoni kirjelduse järgi oli Sherlock Holmes kuus jalga pikk ning kõhna kehaehitusega. Silmavaade terav ja läbitungiv, välja arvatud päevadel, mil ta tarbis kokaiini. Käed olid tal alati kemikaalidest plekilised ja tindised. Holmesi iseloomustasid reeglipärased harjumused ja vaiksed elukombed. Ta jälestas igasugust seltskonda[15][16].
Kuulsa detektiivi teadmiste pagas on lünklik. Ta omandas ainult selliseid teadmisi, millest tal kasu oli.
Sherlock Holmesi teadmiste ulatus:
Kirjandus - puudulik;
Filosoofia - puudulik;
Astronoomia - puudulik;
Poliitika - puudulik;
Botaanika - tundis hästi musta belladonnat, oopiumi ja üldse mürke. Praktilisest aiandusest ei teadnud midagi;
Geoloogia - piirdusid ainult sellega, mis praktilises elus vaja oli. Tundis detailselt Londoni erinevaid piirkondi;
Keemia - põhjalik;
Anatoomia - täpsed, kuid süsteemitud;
Kõmukirjandus - tohutu suured. Teadis kõigi 19. sajandil toimepandud hirmutegude üksikasju;
Mängis hästi viiulit;
Oli osav kepivõitleja, poksija ja vehkleja;
Tundis hästi Briti seadusi.
Ülesanne: kriminaalromaani plaan
Koosta ühe kriminaalromaani võimalik plaan.
I tegelaskond:
* positiivne peategelane (detektiiv või kuriteo avastaja) -
..................................................................................
..................................................................................
* negatiivne vastasmängija (kuritöö sooritaja) -
..................................................................................
..................................................................................
II miljöö:
* aeg ja olustik (koht, aeg) -
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
* kuritöö sisu -
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
III süzee:
* kuritöö avastamise käik -
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
IV peategelase iseloomustus:
* positiivne kangelane:
1) välimus
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
2) harjumused ja veidrused
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
3) uurija-fenomenaalsus
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................