Kirjandusvoolud

KIRJANDUSVOOL
|
TEKKEAEG JA -KOHT |
ISELOOMUSTUS |
ESINDAJAD |
Klassitsism |
16.-19.saj |
*Kaasaja elu iseloomulike joonte kujutamine; *esikohal mõistus ja elutõde; *selgus; * vormikooskõla; *stiili-ja žanripuhtus; *eeskujuks antiikkirjandus |
Moliere, Racine, Boileau K. J. Peterson |
Sentimentalism |
18.saj. |
*Tunnete rõhutamine; *härdameelsus; *looduskirjeldused; *ilukõne; *mõistusele ja linnakultuurile eelistati tundeelu ja looduslähedust; *isiksuse mõõduks sai tunderikkus ja moraalne puhtus; *ideaaltüüp nn kaunishing (kirjanduslikeks vormideks eleegia, päevik, kiri, pihtimus, reisi-ja looduskirjeldus) |
J. J. Rousseau, L. Sterne, Goethe, Kreutzwald, Suve Jaan |
Romantism
|
kõrgaeg 19.saj I pool |
*Olulisim inimese sisemaailm; *esikohal inimese mõttelend ja isikupära; *üllad teod, kangelased; *looduse ülistamine ja hingestamine; *rahvuslikkus, rahvaluule muinasjutumaailm |
V.Hugo, M.Lermontov, W.Scott, E.Bornhöhe |
Realism |
19.saj keskpaigas Prantsusmaal |
*Argielu; *ühiskondlike probleemide tõepärane kujutamine; *eeskätt argielu käsitlus vastandatuna romantismile; *objektiivsuse taotlus; *inimest vaadeldakse ajaloolises, keskkondlikes, sotsiaalsetes ja poliitilistes seostes; * täiuslikem väljendus romaanis, kus olulised tegevuse ajaline, ruumiline määratlus, põhjuse, tagajärje seostatus, tüüpilise rõhutamine |
H.de Balzac, G.Flaubert, A,Tšehhov, E.Vilde, A.H. Tammsaare, F..Dostojevski, W.Whitman |
Naturalism |
19. saj lõpul Prantsusmaal |
*Täpne ja erapooletu kirjeldus kõigest: heast, halvast, ilusast, inetust, olulisest, ebaolulisest; *pärilikkus ja elukeskkond on inimese saatust määravad tegurid |
Ē.Zolá |
Sümbolism |
19.saj lõpp ja 20.saj algus |
*Sümbolism pidas kunsti ülesandeks tegelikkuse taga peituvale oletatavale ideedemaailmale viitamist; *sõnad kui sümbolite võrdkujud; *väljendusvorm eelkõige luules |
P. Verlaine, A. Blok, E. Enno, F. Tuglas |
Impressionism |
19. saj II poolel Prantsusmaal |
*Väliste muljete ja hetkemeeleolude väljendamine; *teoste tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundid; *kergus |
A. H. Tammsaare |
Ekspressionism |
20. saj alguses saksakeelsetes maades |
*Esiplaanil inimese sisemaailm, tunded ja tõekspidamised; *protest inimest ahistava kodanliku ühiskonna vastu; *isikuvabaduse idee; *ilmekus, hoogsus; *vastandus imprialismile; *suurlinna elu ja pahed |
F. Kafka M. Under |
Futurism |
20. saj. I veerandil Itaalias (hääbus 1920ndail) |
*Varasema kunsti ja elukorralduse eitus; *suurlinliku elulaadi, masinate, vabrikute ülistamine; *sõja, vägivalla; liikumise ja jõu ülistamine; *keelereeglite eiramine |
V. Majakovski, A. Kivikas E.Hiir, F. T. Marinetti |
Kubism |
Prantsusmaal 1907-1914 eriti viljeletud |
*Looduse, inimeste, esemete kujutamine geomeetriliste kujunditena; *geomeetrilised kujundid ka luuletuste ülesehituses; * tähelepanu koondati teose ülesehitusele ja rütmikooskõlale |
G. Apollinaire, J. Barbarus |
Konstruktivism |
1920ndail |
*Tehnikavaimustus; *tehnikaajastu; *tehnika- ja oskussõnavara kasutamine; *väljendusvahendite lakoonilisus, geometriseerimine, tehnikavaldkonna sõnavara ja rütm |
H. Visnapuu |
Dadaism |
u. 1916-1925 |
*Naeruvääristati kõike, mis ilus: häid kombeid, poliitilisi ideaale; *inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust; *sündis I maailmasõja vapustustest; *põgenemine kaosesse; *šokeerimine; *ühendati loogilise seoseta häälikuid, sõnu, lauseid; sisust olulisem efektsekõlaline sõnakasutus |
L. Aragon, P. Eluard,
|
Sürrealism |
20. saj kõrgaeg 1920.-1930ndad Prantsusmaal |
*Ideed Freudi filosoofiast; * loomingu rajamine alateadvusele, unenägudele; *vaistlikud assotsiatsioonid ja alkoholi mõjul sündinud nägemused; *loogika, tavade ja ühiskondliku moraali eitamine; *propageeriti automaatset, mõistuse kontrollist vaba kirjutamisviisi; *parim vabavärsilises lüürikas |
C. Baudelaire, I.Laaban, G. Apollinaire, A. Ehin |
Absurd |
|
*Sündis vastusena II maailmasõjale; * katastroofi üle elanud inimeste mõtted, emotsioonid; *tegevusel puudub eesmärk, elul mõte |
S. Beckett, G. Grass, M. Unt |