Teabegraafika hulka kuuluvad diagrammid, tabelid, graafikud, joonised …. neid kasutatakse siis, kui tekstis on palju erinevaid andmeid. Teabegraafika puhul on tegemist iseseisvate terviktekstidega, nende mõju lugejale on seda suurem, mida parema ja otstarbekama lahenduse on autor leidnud.

Tabel on andmete ja nähtuste veerustatud loetelu. Neid kasutatakse tavaliselt siis, kui on tegemist suure hulga erinevate andmetega.

Diagrammid jagunevad: joon-, tulp- ja sektordiagrammid.

Joondiagrammina esitatakse üldisi suundumusi, neid kasutatakse andmete võrdlemiseks erinevatel ajahetkedel.

Joondiagramm. Loomulik iive Eestis Eurostati 2008. ja 2011. aasta prognoosi järgi

Tulpdiagrammidega võrreldakse mitut suurust, kujundatakse tavaliselt üksteise kõrval tulpadena. Tulpdiagramme kasutatakse näiteks palgajärkude võrdluses, poliitikute populaarsuse võrdluses.

Tulpdiagramm. Miinumpalgad Euroopa Liidus (eurot)

Sektordiagrammidega näidatakse millisteks ja kui suurteks osadeks tervik jaguneb, sageli on sektorid erinevat värvi ja nende olemus on määratud nimetusega, suurused on täpsustatud arvudega. Sektordiagramme, mis on jagunenud rohkem kui kümneks erinevaks osaks on raske vaadelda, sest neis olevad andmed jagunevad erinevalt. Sektordiagramme kasutatakse näiteks maavarade, valimishäälte, eelarvete … jaotamisel.

Sektordiagramm

Jooniseid kasutatakse peamiselt keeruliste nähtuste ja sündmuste esitamisel. Samuti võib neid kasutada keeruliste ning lahtikirjutatuna vähem huvitavate tootmisprotsesside kirjeldamisel. Nii ongi, et tuumareaktori ehitus on joonisel huvitavam kui tekstina kirjeldatud.