Plagiaat on kellegi teise poolt öeldud või sõnastatud mõte või parafraas, mida esitatakse enda nime all. Iga parafraas või mõte, millel puudub viide algallikale, on plagiaat, sest lugejal jääb märkamata, et tema loetud mõtted ei ole autori looming, vaid pärinevad kuskilt mujalt. Plagiaat on ka see kui kasutada algset sõnastust, terved laused on võetud algtekstist muutma kujul.

NB! Internetist kopeerimine ja oma referaadiks (arvestuslikuks tööks …) kokku „segamine“ on kindlasti plagiaat, seda tuleb vältida. Seetõttu ei ole soliidne sellist tööd oma nime all esitada.

Plagiaadi vältimine

Tahtmatut plagiaati tekitab eelkõige halb ja oskamatu viitamisoskus. Oluline on, et lugeja eristab, kus lõpeb autori mõte ja algab teise autori tekst. Viidet ei tohi esitada segaselt. Viite algust ja lõppu tuleks tekstis sõnaliselt esile tõsta. Teise autori poolt esitatud mõtteid võib vajadusel sisse juhatada, kui kasutata näiteks tüüpfraas, nagu K andmetel esitatakse …, ning Nagu ütleb K ….,

Samas on oluline omi mõtteid eristada laenatud mõtetest, kasutada võiks järgmisi fraase, nagu Allakirjutatu arvab, et …, Olen järgmisel seisukohal, et … Võib alustada ka oma mõttega uuelt lõigult.

Pea meeles!

Enda ning teiste autorite mõtete segiajamine on üks levinumaid puudusi referaatides ja uurimustöödes, see on kahjuks häiriv ning võib mõnikord rikkuda vägagi korrektse töö.