Eesti keele sõnajärg ei ole kindlalt piiritletud ja range. Sõnajärg suhteliselt vaba.

SÕNAJÄRJE ÜLESANNE: eesti keeles kasutatakse sõnajärge selleks, et olulist infot edasi anda, seda paremini esile tuua. Seetõttu paigutatakse oluline info lause lõppu hoolimata sellest, milline lauseliige seda väljendab. Sõnajärge võib kasutada ka kõneleja poolse suhtumise väljendamiseks.

VÕRDLE: Lollike sai õnnetult otsa. (kiretu; puudub emotsioon ja suhtumine lollikesse). Õnnetult otsa sai lollike. (kõneleja tunneb kaasa, et tal oli kurb saatus).

EESTI KEELES AITAB SÕNAJÄRG LIIGENDADA INFOT JA VÄLJENDADA KÕNELEJA SUHTUMIST ÖELDUSSE.

Nagu öeldud eesti keeles sõnajärg suhteliselt vaba.

Lause: Tihti taevas tähti nähti.

Sellest lausest on võimalik koostada kuni 24 erinevat varianti.

Kõik need laused on korrektsed ja grammatiliselt õiged ning veatud.

Eesti keeles on lihtlauses ja liitlauses sõnajärg erinev. Lihtlauses, rindlauses ja põimlause pealauses on eesti keele sõnajärg V2 - verb on teisel kohal. Põimlause kõrvallauses mõnel juhul - alus, sihitis ja öeldis, mõnel juhul - alus, öeldis, sihitis.

Lihtlauses ja põimlause pealauses on öeldis tavaliselt teisel kohal, kõrvallauses teisel kohal või lõpus.

VÕRDLE! Kõik need laused on grammatiliselt korrektsed.

Lapsed kinkisid kasvatajale laupäeval lilli.

Kasvatajale kinkisid lapsed laupäeval lilli.

Lilli kinkisid lapsed kasvatajale laupäeval.

Tuleb meeles pidada, et pealauses ei tohi öeldis nihkuda lause kolmandasse positsiooni.

Mõned juhtumid, mil verb võib olla lause lõpus:

1. Eituslauses, kui lause alguses ei ole alus, vaid verbi laiend või eitussõna.

N: EGA see mees rumal ole. KODUS ma tavaliselt tööd ei tee.

2. Küsilaused, mis algavad küsisõnaga.

N: KUIDAS te seda töö nii kaua tegite?

3. Hüüdlauses N: Küll ma talle veel näitan?

4. Kõrvallauseis, mis väljendavad kaudselt küsimust.

N: Me nägime, KES tal külas käis. Ma tean, miks ta nii rääkis.

5. Kõrvalauses, mis kuuluvad eitust või küsimust väljendava pealause juurde.

N: Ta EI TEEKS seda sellepärast, et ise kasu saaks.

6. Kõrvalauseis, mis väljendavad aega või tingimusi, algavad sidesõnaga KUI

N: Poiss vaikis, KUI me külalistega rääkisime.