1.5. Võtteid mõtete kogumiseks
Mõistekaart (mandala)
Kiireim ja lihtsaim viis koguda ja süstematiseerida teksti koostamiseks vajalikku materjali (mõtteid) on märksõnadel põhinev mõistekaart (mandala). Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, so keskset mõistet, mille ümber on koondunud sümbolite ja märksõnadena teemaga seotud mõtted ja tunded. Mandala on seotud autori tunnetega ja mõtetega ja seetõttu on võimalik ainestikku koguda kiiresti, seejärel tuleb süveneda valimisse. Vajalik ka mõtete töötlemine, analüüs ja süstematiseerimine.
Näide mõistekaardist.
Ainestiku kogumine
Ainestikku kogudes pannakse mõtted ja tunded kirja selles järjekorras, nagu need kirjutajale meenuvad, kasutatakse traditsiooniliselt ettevalmistuslehte.
Ettevalmistusleht
Ettevalmistuslehele on soovitav kirjutada ainult vasakule poolele ja parem
võiks jääda parandusteks, uute mõtete kirjapanekuks, täpsustusteks. Järjekorra
muutusi märgitakse tavaliselt numbritega, kuid autor võib kasutada ka talle
meelepäraseid sümboleid.
Aga alati võib alustada kohe kirjutamist ning lasta mõttel vabalt areneda, lasta oma mõttel „lennata“.
Mustandi kirjutamine
1. Kindlasti kirjuta mustand.
2. Kaalu hoolikalt, mida kirjutad ja ära kiirusta ainestiku valikuga.
3. Kirjuta tekst võimalikult puhtalt ja parandused tee arusaadavalt, selgelt.
Mustandi kirjutamine on nagu kirvetöö. Nagu kirvetööl ikka ei pea ka mustandil olema tegu ega nägu. Mustandi puhul tundub tavaliselt kirjutajale, et ükski lause ja mõte pole paigas, seal on palju rumalaid lauseid ja mõtteid. See on täiesti normaalne tunne, aga ei tähenda sugugi, et kirjatükk on untsu läinud. Kirjutamine ei lõpe mustandiga, vaid selle järel alles tõsisem töö algab. Aga kuidas alustada mustandit? Selleks on aga kava.
Kava
Kava koostamine on teksti kirjutamisel hell koht. On seisukohti, et kaval pole mõtet, teised väidavad, et see on väga oluline, kõik oleneb kirjutajast. Kava ei pea koostama (kasutama), aga võib. Koosta kava, kui tead täpselt, millest kirjutada. See muudab kirjutamise tunduvalt lihtsamaks ning ladusamaks. Olukorras, kus häid ideid eriti pole, võib kava takistada uute ideede teket, pärssida kirjutaja mõtteid. Ilma kavata kirjuta siis, kui puudub selgus, mida öelda tahad ja kuhu oma kirjutamisega jõuda soovid.
Need küsimused aitavad mõtteid koondada, siis kui pealkirjas ei ole probleemi esitataud või pealkiri puudub, on ainult teema, millest kirjutada. See on meetod, mille puhul kirjutatakse valikuta üksteise alla võimalikult palju erinevaid küsisõnu ning alles siis moodustatakse neist teemaga seonduvad küsilaused.
Näide.
Kes..................................................?
Kus..................................................?
Millal................................................?
Kuidas...............................................?
Missugune .........................................?
Kellele...............................................?
Mida.................................................?
Kelle.............................................................?
Edasi tuleb teha valik ja joonida alla küsimused, millele võiks oma tekstis vastata.Kunagi ei jõua vastata kõigile küsimustele ja seega tuleb valida inspireerivamad küsimused. Meetodi efekt seisneb selles, et kirjapandud küsimustele on kirjutajal lihtsam ning kergem vastata, samuti on siis tekst konkreetsem ja paremini sõnastatud.