Pürograafia kujutab endast eriviimistlemisviisi, kus pilt luuakse puidule või vineerile tulega. Pürograafias on enim kasutatavad puiduliigid kask, pöök ja mägivaher. Nende puiduliikidel on ühtlane tekstuur, aga sobivad ka mänd ning kuusk.

Puidu põletamist saab teostada põletusaparaadiga, musterplaadiga ja leeklambiga. Graveerida ja töödelda saab ka CNC-laser kolmemõõtmelise töötluskeskusega.

Spoonide korral kasutatakse põletamist kuumas liivas. Kuumas liivas põletamisel saab spoonile anda varjundilisi üleminekuid.

Laipindade põletamisel kasutatakse leek- ja gaasilampi, mille korral kevadpuidu osa muutub tumedamaks kui sügispuidu osa, samuti maltspuit jääb tumedamaks kui lülipuit.

Töövahendid:

• Põleti
• Must kopeerpaber
• Kalka
• Pliiats
• Lapikud pintslid (nr 6 ja 8)
• Maalriteip
• Terrakotavärvid
• Lihvpaber
• Vesivärv

Põletusviimistlust tehakse peamiselt lagede ja seinte puhastatud laudvoodrile. Samas tuleb täita väga täpselt tuleohutuseeskirju. Soovituslikult põletada enne seina paigaldamist. Kevadpuidu osa põleb tumedamaks kui sügispuidu osa.

Töö käik:

• a) süüta leeklamp või keevituspõleti ja reguleeri leeki proovikuumutamisega lauatükil;
• b) suuna leek pinnale täisnurga all 15...20cm kauguselt ja vii teda aeglaselt piki puidusüüd edasi, kuni puidumuster selgelt nähtavale ilmub (see peab kogu pinnal olema ühtlase tugevusega);
• c) lihvi kuumutatud pind kergelt üle peeneteralise abrasiivmaterjaliga;
• d) võõpa (kuumutatud) pind pintsliga üle retsepti järgi valmistatud värviga õhukese kihina;
• e) võõpa ettevalmistatud puitu 2 korda üle lakiga või kata vahaga.