Aaderdamine ehk aaderdus on värvitud pinnale puidule või marmorile omase soonilise tekstuuri andmine.

Aaderdamisel saadakse mööbliesemetel värvuse küllastuse erinevusi. Sageli soovitatakse, et värvus küllastuks näiteks ukse servade suunas või freesitud uurdeis ja nende lähedal. Tavaliselt aaderduslahus pihustatakse peitsitud, krunditud või lakitud pinnale. Kattelakk võib olla nitrotselluloosi või akrüüli alusel. Akrüüllakk lihvitakse enne aaderdamist.

Aaderdatakse sel ajal, kui värv ei ole veel kuivanud. Aaderdamisel kasutatakse aaderduskammi, -harja või muud -riista. Aaderdatav aluspind peab olema sile ja krunditud. Kõigepealt see alusvärvitakse. Seejuures võib erinevaid värve kombineerida. Alusvärv ei tohi olla vett imav ega vett hülgav, samuti ei tohi ta olla täismatt.

Alusvärvile kantakse kujuteldavate puitdetailide praod ja liitekohad. Seejärel joonistatakse muster ning lakitakse pind üle.

Aaderdamisliike on kolm:

• Normaalne aaderdamine. Värvaine pihustatakse väikese pihustiga soovitud kohtadele ja kohe sooritatakse kattelakkimine.
• Aeglaselt kuivav aaderamine. 2-4-tunnise kuivamisaja möödumisel aaderdus eemaldadatakse peene terasvillaga nendest kohtadest, kuhu seda ei soovita. Kattelakkimine teostatakse kas nitrotselluloos- või akrüüllakiga.
• Kiire käsitsi aaderdamine. Töödeldav kiht on antud juhul viie minuti möödudes eemaldatav peene terasvillaga.

Erinevaid värvimuldasid ja tehnikat kasutades on võimalik erinevaid puiduliike imiteerida. Lihtsaim on imiteerida männipuidumustrit, mille imiteerimiseks kasutatakse heledat või tumedat ookrit. Tamme imiteerimisel tuleb aga värvitoon mitmest erinevast värvainest ja pigmendist kokku segada.