Väärispuidu defitsiitsus sunnib mööblitööstust üha rohkem rakendama imitatsioonviimistlust. Imitatsioonviimistlus on eriviimistlus, kus odavaile puiduliikidele antakse väärispuidu välimus. Tavaliselt imiteeritakse looduslikke materjale.

Vanemad imitatsiooniviisid on:

• aerograafia (tekstuurijoonise kandmine puidule katvate värvidega reguleeritava pihustusjoaga püstolpihusti abil)
• aaderdamine (tekstuurijoonise tõmbamine kuivamata värvile kummikammide abil)
• dekalkoomia (tekstuurijoonise kandmine puidule ülekandepaberi abil sarnaselt laste vesipiltidele)

Tänapäeval kasutatakse laialdasemalt järgmisi imitatsiooniviise:

• Imiteerimisel puidu värvimisega valitakse imiteeritavale puidule lähedase tekstuuriga hästi värvuv puiduliik (kask, lepp, pöök) ja antakse sellele värvilahusega sügavimmutuse teel imiteeritavale puidule lähedane välimus.
• Imiteerimisel tekstuurpaberi abil liimitakse puidu pinnale sügavtrükitehnikas valmistatud väärispuidu värvust ja tekstuuri jäljendav paber. Hiljem pind kaetakse nitro- või polüesterlakiga.
• Imiteerimine tekstuuri trükkimisega sarnaneb värvimisele valtsidega pealekandmise teel. Värv kantakse vannist värvirulli abil tekstuurirullile (tekstuurimustrilise pealispinnaga rull), mis omakorda kannab tekstuurijoonise katmisrulli kaudu viimistlevale kilbile. Kilbiküljed on eelnevalt kaetud spooni või paberiga.
• Kileviimistlus. Tavalise lakkimise ja lakk-katte poleerimisega kaasneb aeganõudev mitmekordne lakkimine, korduv katte kuivamine ja lõpuks katte pealekandmine valguskilena ehk nn. kileviimistlus. Õhukene valgukile pressitakse kuumas hüdraulilises pressis kilbi pinnale. Poleeritud pressiplaatide tõttu ei vaja kattekiht enam täiendavat töötlemist. Kileviimistlust saab ühendada ka imitatsiooniga, pressides tekstuuripaberi kahe vaigukile vahel viimistlevale pinnale.
• Plastviimistlus seisneb mitmesuguste viimistlusplastide liimimises puidu pinnale. Plastide aluspind on liimi paremaks nakkumiseks karestatud. Sile pealispind aga ei nõua enam hilisemat täiendavat töötlemist. Heade hügieeniliste omaduste tõttu kasutatakse plaste laste-, köögi- ja sööklamööbli viimistlemiseks.
• Vähem on senini kasutatud lakialuse pinna katmist tapeedi või riidega.
• Pronksimine, hõbetamine ja kuldamine. Puidu pind kaetakse värviga, mis on valmistatud vastavalt pronksi- või alumiiniumpulbri segamisega nitro- või õlilakiga.
• Põletamine. Puidu pinda põletatakse mingi muster kas elektrilise põletusnõelaga või kuuma musterplaadi pealevajutamise teel. Puidu pinda võib toonida ka lahtise tulega (leeklambiga) põletamise teel. Pehmed pinnaosad pruunistuvad rohkem ja toovad tekstuuri ilmekamalt esile. Hiljem kaetakse pind lakiga. Taoline põletamine sobib rohkem okaspuiduliikidele, sest neil on suurem erinevus sügis- ja kevadpuidu tiheduse vahel.
• Intarsia. Vineeritükikesed lõigatakse põhimaterjali nii, et nende pealispind jääb põhimaterjaliga ühele tasemele.