Nõudmine ja pakkumine toimivad turul üheaegselt ja ühes süsteemis. Joonisel on antud turuhinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena.

Iga hinnataseme juures nõuavad tarbijad mingit kindlat kogust kaupa ja tootjad on nõus pakkuma mingit kindlat kogust kaupa.

Tarbija ja tootja eesmärkidesse on programmeeritud vastuolu ning koostööks tuleb leida mingi kompromiss. Selleks on turutasakaalu saavutamine.

Oletame, et turuhind on 8. Sellisel juhul tarbijad soovivad osta seda kaupa 8 ühikut, tootjad aga pakuvad 16 ühikut. Turul on ülejääk 8 ühikut (16-8=8). Sellises olukorras need tootjad, kes ei saa oma kaubast lahti lasevad hinda madalamaks, näiteks 6 peale. Sellises olukorras tuleb tarbijaid juurde. Soovitakse kaupa osta 10 ühikut, pakutakse aga 14 ühikut, ülejääk turul on 4 ühikut. Tootjad on sunnitud veel hinda langetama ja samal ajal vähendavad nad ka tootmist. Madalama hinna juures lisandub veelgi ostuvõimelisi tarbijaid. Protsess toimib seni kuni hind langeb 4 -le ja nõutav kogus ja pakutav kogus on ligilähedaselt võrdsed. Sellist seisundit nimetatakse turu tasakaaluks.

Oletame, et turuhind on 2,sellisel juhul on turul puudujääk. Nimetatud hinna juures soovivad tarbijad toodet 16 ühikut, turu pakkumine on aga ainult 8 ühikut (puudujääk 16-8=8). Selleks, et olukorda leevendada tõstavad tootjad hinda ja suurendavad tootmist. Hinna tõus omakorda vähendab tarbijate hulka, kes antud hinna juures soovivad ja on võimelised kaupa ostma. Toimub vastupidine protsess eelmisele, kuni jõutakse tasakaalu hinnani. Hinda 4 nimetatakse tasakaaluhinnaks ja kogust 12 tasakaalu koguseks.

Täielikku turutasakaalu ei eksisteeri, see oleks ideaalne olukord, mille poole turg pidevalt püüdleb.

Iga hinna juures on tootjad nõus pakkuma mingi kindla koguse ja tarbijad ostma mingi kindla koguse. Tasakaaluhind ja tasakaalukogus on nii tootjatele kui tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon. Reaalses majanduses on turu reguleerimiseks vaja kehtestada, kas max. hinnad, millest kõrgema hinnaga müüa ei tohi (näiteks korteriüüri piirmäär) või min. hinnad, millest madalam hinnaga ei saa müüa (selleks piiriks on enamasti omahind). Näiteks eestikeelsete raamatute hinnad on kõrged võrreldes inglise, saksa või venekeelsete raamatutega sellepärast, et eestikeelsete raamatute trükitiraažid on nii väikesed, et raamatu hind kujuneb kõrgeks.

Turu ülejääk surub turuhinna alla ja turu puudujääk surub turuhinna üles.