Kõik, kes turult ostavad on nõudjad.

Nõudmine on hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest.

Joonisel on esitatud nõudluskõver D. Vertikaalteljel on hind (p) ja horisontaalteljel kauba kogus (q).

Punkt graafikul	A	B	C	D	E	Ristumine horisontaal- teljega
Kauba hind (p)	10	8	6	4	2	0
Nõutav kogus (q)	6	8	10	12	14	16

Tarbijate nõudlus oleneb nende ostuvõimest. Kui hinnad on püsivad, saavad tarbijad endale enam kaupu lubada.

Nõudlus on pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Seda seost on hakatud nimetama nõudlusseaduseks.

Nõutav kogus on hüvise hulk, mida tarbijad ostavad mingi kindla hinna korral. Näiteks hinna 10 juures on nõutav kogus 6, kuid hinna 2 juures on nõutav kogus 14. Ristumine horisontaalteljega näitab kui palju nimetatud hüvist tarbijad vajaksid, kui tarbimist ei piiraks hind. Kui nõudluskõver ristuks vertikaalteljega, siis nõudlus kaoks liiga kõrge hinna tõttu.

Nõudlust mõjutavad tegurid:

• tarbijate sissetulekud; üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu:

1) normaalhüvised, kuhu kuulub enamik kaupu;

2) väheväärtuslikud hüvised.

Sissetulekute kasvades normaalhüviste tarbimine kasvab, kui väheväärtuslike hüviste tarbimine väheneb. Kuna tarbijad saavad endale lubada kvaliteetsemaid ja paremaid kaupu.

• teiste hüviste hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki hüviseid:

1) asendushüvised, need on hüvised, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi, näiteks vesi ja limonaad, kartulid ja makaronid, leib ja sai, jne.

2) täiendhüvised, need on hüvised, mida tarbitakse koos, näiteks auto ja bensiin, arvuti ja tarkvara, parema- ja vasakujala king;

Asenduskaupade puhul ühe hüvise kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asendushüvisega. Näiteks kohvi hinna tõustes osa tarbijaid asendab kohvi joomise tee joomisega ja tee tarbimine kasvab.

Täiendhüviste puhul ühe hüvise kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele. Autode hinna tõustes ostetakse vähem autosid ja ostetakse ja sellevõrra vähem bensiini.

• tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes;
• tarbijate maitse ja eelistused.

Nõudlust oleneb hinnast, kuid nõudlust mõjutavad tegurid nihutavad nõudluskõverat sama hinna juures kas paremale või vasakule. See tähendab, et sama hinna juures ostetakse seda kaupa kas rohkem või vähem.

Tarbijad suhtuvad erinevate kaupade hinna muutustesse erinevalt. Tarbija reageerimise tundlikkust hinna muutustele nimetatakse nõudluse hinnaelastsuseks.

Nõudluse hinnaelastsus näitab nõutava koguse protsentuaalset (%), suhtelist muutust, mis järgneb hinna suhtelisele muutusele. Nõudluse hinnaelastsust mõõdetakse koefitsiendiga E. Kui E>1 on nõudlus elastne, kui E<1 on nõudlus mitteelastne.

..........Nõutava kauba koguse %-ne muutus
E = ----------------------------------------------------------
.................Kauba hinna %-ne muutus

On kaupu, mille nõudlus on jäik, kuna nad on inimesele hädavajalikud, näiteks mõningad ravimid, see tähendab, et nende tarbitav kogus hinna muutudes jääb samaks.

Nõudmine on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudluse kasvu ja väike hinnatõus vähendab oluliselt nõudmist. Tarbijad on hinnatundlikumad kallimate kaupade suhtes, näiteks auto hinna alanedes 10%, saab tarbija ostes suure kasu. Kui inimesel on kavas autot osta , kasutab ta kindlasti 10% hinnasoodustuse ära. Kuid soola hinna alanemine ei too kaasa soola tarbimise tõusu. Enamik tarbijaid ei teagi palju sool poes maksab, kuna soola osatähtsus tarbija ostukulutustest on kokkuvõtlikult väga väike.

Täielikult elastne on selline nõudlus, kus koguse muutudes hind ei muutu, see toimib täieliku konkurentsi tingimustes. Müüja lähtub hinna muutmisel saadavast kogutulust, see on: hind x kogus. Hinna ja koguse korrutis on kogutulu. Kui kauba hinnaelastsus on suur, toob hinna alandamine kaasa suure ostmise ja müüja saab enam kasu. Kui tarbijad ei ole hinnatundlikud, siis sellise kauba hinda ei tasu alandada.