PUHASTUSMEETODID (kasutatava veekoguse järgi)

Mida suurema koguse veega koristad, seda raskem on töö ja seda suurem on oht pindasid rikkuda.

Mustuse eemaldamisel kasutatakse vett nii palju, kui vajalik mustuse lahti leotamiseks ja pinnalt ära transportimiseks.

Mustuse liik ja pinnakattematerjal määravad selle, kui palju vett kasutada. Vee liiter kaalub 1 kg, kerge on arvutada mitme üleliigse kiloga koormame ennast iga päev, kui kasutame tarbetult vett

1. Kuivpuhastusmeetodid

-kuivpühkimine

Eemaldatakse kuiv lahtine mustus, praht. Pühkimiseks kasutatakse kõiki puhastuslappe, plaat- ja raammoppe, põrandakuivatajat, põrandaharja, koristusmasinat. Vett ja puhastusainet ei tarvitata. Pühkida saab kõiki siledaid pindasid, põrandaid. Töövahend kogub ja korjab mustust, kuid ei seo seda.

-harjamine

Eemaldatakse kuiv lahtine mustus, praht. Harjamine on mööbli, tekstiilpindade puhastusviis. Seda kasutatakse harvem sest tekkiv tolm langeb õhust ümbritsevatele pindadele tagasi. Harjata tuleb õues ja nii, et see ei häiri naabreid. Kasutatakse mööbli- ja riideharju.

-imurdamine

Eemaldatakse kuiv lahtine mustus, praht. Tolmuimemiseks kasutatakse erinevaid tolmuimejaid ja veetolmuimejaid. Tolmuimejaga puhastatakse kõiki pindasid, aga eriti vajalik on see tekstiilide puhastamisel.

-kloppimine

Kloppimine on tekstiili puhastusviis. Kloppida tuleb õues! Kloppimine eemaldab sellise lahtise mustuse, mida tolmuimejaga ei suuda puhastada. Enne kloppimist puhastatakse vaip tolmuimejaga lahtisest mustusest. Tihti kombineeritakse kloppimist harjamisega. Kõik tekstiilid vajavad aeg-ajalt kloppimist.

Kuivpuhastus sobib kõikidele pindadele, kuna seal ei kasutata vett ja tihti eelneb muudele meetoditele, nt. põranda pesule.

2. Märgpuhastusmeetodid

-väheniiske (niisutatud) pühkimine/puhastus

Eemaldatakse kuiv lahtine mustus, tolm, sõrmejäljed, kergelt kinnitunud vees lahustuvad plekid. Puhastusainena kasutatakse vähesel määral vett või puhastusaine (neutraalne aine) lahust, nt pihustuspudelis pritsimisena ja tolmusiduva ainega immutatud lappe. Niisutatud meetodiga ei jää pinnale veepiisku, vaid niiskus haihtub kiiresti. Selle meetodi puhul on põhiosa mehhaanikal, vee, puhastusaine ja temperatuuri mõju on tagasihoidlikum. Niisutatud meetod sobib kõikidele kõvematele pindadele (peegel ja klaaspinnad, parkettpõrandad, laminaatpõrandad, PUR-kattega põrand, linoleum). Töövahendid: Pihustuspudel, puhastuslapp ja erinevad mopid - plaat-ja raammoppe ning kuivatajaid. Õrnniiskel pühkimisel seotakse mustus puhastusvahendi külge ja see ei tõuse õhku, pind ei elektriseeru.

Õrnniiske pühkimine on enim soovitav puhastusviis, kuna:

-kasutatakse minimaalselt vett

-kasutatakse vähe puhastusainet

-ei teki puhastuslahuse ülejääke

-ei ohusta pindasid

-on ohutu töötajatele

-ei reosta loodust

Õrnniiskeks pühkimiseks on kaks erinevat võimalust:

1. Puhastusaine pihustatakse puhastatavale pinnale, pind pühitakse kuiva puhastusvahendiga üle.

2. Puhastusaine pihustatakse töövahendile, millega pind puhtaks pühitakse.

-niiske pühkimine/puhastus

Eemaldatakse vedel, kinnitunud, kuivanud veeslahustuv mustus ja plekid. Töövahendid: puhastuslapid, švammid, plaat- ja raammopid, koristuslapid koos kuivatiga või vähese veega töötav masin.

Niiskeks pühkimiseks on vaja valmistada puhastuslahus. Töövahend kastetakse üldpuhastusaine lahusesse (neutraalne või n. leeliseline), pigistatakse võimalikult kuivaks ja pühitakse sellega pinda. Puhastatav pind jääb niiske, kuid see kuivab ise kiiresti (30 sek jooksul). Sobib niiskust taluvatele pindadele (värvitud ja lakitud pinnad).

Niisket meetodit kasutada:

• väheniiske puhastuse asemel kui on tavaliselt rohkem mustust nt. kevadel ja sügisel pori ajal.
• üks kuni kaks korda nädalas väheniiske puhastuse asemel, nii saab eemaldada kergelt kinnitunud mustust.
• märgade meetodite asemel, seda isegi sanitaarruumides kui nende kasutamine ei ole väga sage.
• kui kasutatakse hooldusaineid
• palatites, toidusaalide puhkeruumides, kus ei saa koristada koheselt määrdumise järel ja mustus jõuab kinnituda.
• suurpuhastusel mööbli pühkimisel märja pühkimise asemel
• suurpuhastusel koos masinpuhastusega, seina ääred, pingi alused ja muud sellised kohad.

-märgpühkimine/puhastus

Eemaldatakse vedel lahtine, kinnitunud mustus ja plekid. On aega nõudvam. Leotamine pehmendab kuivanud mustust. Töövahendid: puhastuslapid, švammid, pesumopid, press-seadeldis koos ämbriga, koristuslapid koos kuivatiga, plaat- või raammopid, harjad. Sobib ainult vett- taluvatele pindadele. Enne märgpühkimist tehakse alati kuivpuhastus, millega eemaldatakse lahtine mustus. Mida kvaliteetsem on kuivpuhastus, seda parem on märgpühkimise tulemus. Puhastusainena üldpuhastusained. Märgpuhastusel mustus eemaldub pinnast mehhaanilise töö ja puhastusainelahuse koosmõjul. Puhastatud pind jääb märjaks ja vajab kuivatamist.

-pesemine

Eemaldatakse vedel lahtine mustus, kinnitunud mustus ja plekid. Pesemisele kasutatakse tugevatoimelisi puhastusaineid ja hõõruvaid töövahendeid. Töövahendid: hõõrukid, pesuharjad, veeimur, põrandakuivataja. mopid, puhastusmasin. Küürimisel on suur osa mehaanilisel hõõrumisel ja pesulahusel. Pesemise järel tuleb pind loputada ja kuivatada. Pesemine sobib vastupidavate ja vett hästi taluvate pindade puhastamiseks.

-vahupesu

Pesuvahuga vahustatud pesuvahendiga eemaldatakse tekstiilpindadelt kerge mustus ja plekid.