Koristusmeetodite liigitus sageduse järgi:

• Kasutuselevõtu- e. äsja valminud ehitise koristus ja pindade kaitsmine
• Igapäevane koristus e. hoolduskoristus
• Nädalati koristamine (1 kord nädalas, 2 korda kuus)
• Põhjalik koristus e. suurpuhastus

1. IGAPÄEVANE HOOLDUSKORISTAMINE

Tehakse kindla koristusplaani järgi, eesmärgina säilitada nõutav puhtuse tase. Puhastatakse esemed ja ruumid, millega on inimestel pidev kokkupuude (telefonid, sahtlite ja ruumide uste käepidemed, sanitaarruumid ja põrandad). Lihtsamad töövõtted ja tarvitatakse vähem vett (väheniisked, niisked puhastusviisid, va hügieeniruumid, teostatakse ka hooldusmeetodid). Töös kasutatakse lihtsamaid koristusvahendeid ja puhastusaineid. Igapäevaste puhastusmeetodite ülesanne on säilitada pindade puhtus ja ruumide korrastatus. Kuna hoone ülalpidamiskuludest moodustavad koristuskulud 30-40 % siis on väga oluline, et oskaksime valida õige otstarbekama puhastusviisi.

2. VÄHENDATUD KORISTAMINE

Ei taga ruumide puhtusastme säilimist. Muudetakse ruumi välimust esteetilisemaks. Nt majanduslikel kaalutlustel on hoolduskoristamine kord nädalas asendunud vähendatud koristamisega, mille käigus korrastatakse esemed ja eemaldatakse tolm silmatorkavatest kohtadest

3. PÕHIKORISTUS E. SUURPUHASTUS e. PÕHJALIK KORISTUS

Meetodit kasutatakse harvem ja töö tehakse põhjalikumalt (1-4 korda aastas). Hoolikalt tehtud igapäevased ja nädalased koristamised vähendavad ja kergendavad suurpuhastuse kordasid. Puhastatakse pinnad, millel on raskem ja keerulisem juurdepääs ning kaitstakse pindu, mis on pidevas kasutuses. Suurpuhastus nõuab rohkem vett. Töövahendid keerulisemad ja puhastusained sügavpuhastava toimega ja pindu kaitsvad. Koolides tuleks põhikoristust teha vähemalt 2 korda aastas (kevadel ja sügisel).