1. Töövõtulepingu mõiste.

2. Asja üleandmise kohustus.

3. Tasu maksmise kohustus.

4. Töö vastuvõtmise kohustus.

5. Eelarve ületamine.

6. Juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminek.

7. Töö vastavus lepingutingimustele.

8. Töövõtja vastutus töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul.

9. Töö ülevaatamise kohustus.

10. Käsunduslepingu mõiste.

11. Käsunduslepingu erinevus töövõtulepingust.

12. Käsunduslepingu erinevus töölepingust.

 

1. Töövõtulepingu mõiste

 

 

TÖÖLEPINGU JA TÖÖVÕTULEPINGU ERINEVUSED

TÖÖLEPING Pooled: - TÖÖTAJA -TÖÖANDJA Töötaja allub kogu töötamise aja tööandjale.   Töötab isiklikult. Igakuine palk kogu tööperioodi vältel.

TÖÖVÕTULEPING Pooled: -TÖÖVÕTJA -TELLIJA Töövõtja peab saavutama kokkulepitud tulemuse. Töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tasu tulemuse saavutamisel või kokkuleppel

Joonis 1. Töölepingu ja töövõtulepingu erinevused. Erne, J. (võlaõigusseaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse abil).

KOLM PÕHIKOHUSTUST TÖÖVÕTULEPINGUS

1. Asja üleandmise kohustus (Teha kokkulepitud töö ja see üle anda);

2. Tasu maksmise kohustus (Tellija on kohustatud selle töö eest tasuma);

3. Töö vastuvõtmise kohustus (Tellija on kohustatud selle töö vastu võtma).

 

2. Asja üleandmise kohustus

I Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

II Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. (VÕS § 636)

 

3. Tasu maksmise kohustus

I Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu;

II Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest;

III Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks;

IV Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel;

V Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, kuid kokku võib leppida ka teisiti.

 

4. Töö vastuvõtmise kohustus

• Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma;

• Kui tellija valmis tööd vastu ei võta, loetakse töö ikka vastuvõetuks, välja arvatud, kui töö vastuvõtmisest keeldumine on põhjendatud.

 

5. Eelarve ületamine

I Töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves;

II Töö eelarve on töövõtjale kas siduv või mittesiduv;

III Eelarve on siduv, kui ei ole kokku lepitud, et eelarve on mittesiduv;

IV Kui töövõtja ületab eelarvet, on tellijal õigus öelda leping eelarve ületamise tõttu üles. Sellisel juhul ei pea tellija maksma eelarvet ületavat tasu.

 

6. Juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminek

I Töövõtja vastutab töö juhusliku hävimise ja kahjustumise eest kuni töö valmimiseni;

II Kokku võib leppida teisiti;

III Kui töö on antud tellijale üle, vastutab tellija töö juhusliku hävimise ja kahjustumise eest;

IV Kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, peab tellija töövõtjale töö eest tasuma.

 

7. Töö vastavus lepingutingimustele

I Töö peab vastama lepingutingimustele.

II TÖÖ EI VASTA LEPINGUTINGIMUSTELE KUI:

1) töö ei vasta lepingutingimustele;

2) tööl ei ole kokkulepitud omadusi;

3) kui töö omadustes kokku ei lepitud, töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab;

4) töö on seadusega vastuolus;

5) kolmas isik võib töö suhtes esitada nõude.

 

8. Töövõtja vastutus töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul

Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija:

• nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist;

• tasu vähendada või mitte maksta;

• kahju hüvitamist seoses töö hilinemisega või muu süülise kahju tekitamisega (NB! s.h OTSENE VARALINE KAHJU + SAAMATA JÄÄNU TULU!).

TÖÖVÕTJA EI VASTUTA töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, (kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis).

• Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus oli olemas ajal, kui töö oli töövõtja käes, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda, kui tellija töö üle võttis.
• Töövõtja vastutab, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumise tõttu (ka siis, kui töö on tellijale üle antud).

TASU EI VÕI VÄHENDADA kui:

1) töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö;

2) tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.

 

9. Töö ülevaatamise kohustus

Tellija peab töö üle vaatama või üle vaadata laskma.

VIIVITAMATA tuleb töö üle vaadata, kui töövõtuleping sõlmiti tellija majandus- või kutsetegevuses.

xxx

TÖÖVÕTULEPINGU ÜLESÜTLEMINE TELLIJA POOLT

I Tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

II Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu.

III Kui tellija ütleb lepingu üles seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut, ei saa töövõtja kokkulepitud tasu nõuda.

 

10. Käsunduslepingu mõiste

Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. (VÕS § 619)

 

11. Käsunduslepingu erinevus töövõtulepingust

TÖÖVÕTULEPING Pooled: -TÖÖVÕTJA -TELLIJA Töövõtja peab saavutama kokkulepitud tulemuse. Tasu tulemuse saavutamisel või kokkuleppel.

KÄSUNDUSLEPING Pooled: -KÄSUNDISAAJA -KÄSUNDIANDJA Käsundisaaja peab tegutsema kokkulepitud tulemuse saavutamiseks. Tasu tähtajaks, tulemuse saavutamisel või kokkuleppe

Joonis 2. Töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused. Erne, J. (võlaõigusseaduse abil.)

 

12. Käsunduslepingu erinevus töölepingust

Palun mõtle ise ja kirjuta endale välja!

 

Õppematerjali koostas J. Erne võlaõigusseaduse abil.