Heegeldatud pits kuulub uuemate pitside hulka.

Heegelpitsid on valmistatud konksuga varustatud puust, luust või metallist heegelnõela abil. Heegeldatud ahelate ja tulbakeste vaheldumisel moodustuvad siin mitmesugused pitsikirjad. Heegelpitsid on suhteliselt hilise päritoluga. Neid hakati valmistama alles XIX sajandi teisel poolel. Rahvarõivaste juures on heegelpits asendanud vanemates tehnikates pitse Hiiumaal, Muhumaal ja Setumaal. Setu heegelpitsid on enamasti heegeldatud villastest värvilistest lõngadest ristiridadena. Mandril on heegelpitse hilisemal ajal ulatuslikult kasutatud käterätikute, padjapüüride ja laudlinade kaunistamiseks.

Tänapäeval teavad peaaegu kõik noored neiud, et heegeldades saab lihtsate võtete ja vahenditega valmistada kauneid tekstiilesemeid. Heegelnõela ja -lõnga abil võib heegeldada värviliste, nupuliste või reljeefsete heegelpindadega kampsuneid, pitsilisi suvepluuse ning -kübaraid. Kui abiks võtta pikk ühtlase jämedusega tuniisiheegelnõel, võib heegeldades saada isegi silmkoe sarnaseid pindu. Heegelnõela ja heegelhargi abil on võimalik valmistada huvitavaid pitse - hargipitse- ning kasutada neid vahe- või äärepitsidena rõivaste kaunistamiseks.

Eesti rahvuslikeks pitsideks peetakse selliseid pitse, mida on Eesti territooriumil heegeldatud ja kasutatud eesti rahva poolt. Seega kuuluvad nende hulka just Eesti talurahva rõivastuses ja talusisustuses kasutusel olnud heegelpitsid.

Eesti territooriumil on leitud heegelpitsidega esemeid kõige rohkem Hiiu-, Muhu- ja Setumaalt, vaid üksikuid Harju-, Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaalt.

Eesti rahvuslikud heegelpitsid jagunevad ühevärvilisteks ja mitmevärvilisteks.

Kui meie esiemad19. sajandi II poolel alles õppisid tundma heegeldamise saladusi, siis kasutasid nad enamasti pleegitatud linast lõnga. Veidi hiljem hakati heegeldama puuvillasest poelõngast. Nii linasest kodulõngast kui ka puuvillasest poelõngast sai valmistada ühevärvilisi (hallikas- või beežikasvalgeid) pitse särgikraele, pealiniku otstesse, tanudele, põllealasele, käistekraele ja - alasele.

Ühevärviliste võrguliste heegelpitside kõrval hakati valmistama ka mitmevärvilisi. Neid heegeldati enamasti Muhus ja Setumaal ning selleks kasutati värvilisi peenvillaseid lõngu. Mitmevärvilised pitsid valmistati värviliste põllede, seelikute, käistealaste kaunistuseks. Äärepitside heegeldamisel kasutati värve, mis esinesid ka selle rõivaeseme tikandis. Ühe pitsi valmistamisel oli kasutusel tihti 6-10 erinevat värvi lõnga. Värvidena olid eelistatud roosa, punane, must, roheline ja kollane. Kui varem värviti lõngu looduslike taimevärvidega, siis poevärvide kasutuselevõtt tõi mahedatele värvidele lisaks erksamaid nagu nn muhu oranž ja muhu roosa.

Muhu ja Setumaa mitmevärviliste heegelpitside juures on huvipakkuvad nende omapärased valmistamisviisid. Muhus ja Setumaal enamlevinud mitmevärvilised heegelpitsid võib jagada valmistamisviisi järgi nelja rühma.