Louis XIV lapsepõlve ajal, mil moes oli kõik lapsepärane, kandsid naised lapselikke, tugevalt lainelisi soenguid. Rohkesti kanti mitmesuguseid fantaasiarikkaid patse ning kruvi või ussina väänlevaid kiharaid. Soenguid kaunistati pärlite ja värviliste paeltega. Sajandi keskel muutus soeng elegantseks ja kergeks, kanti pikkade lokkidega kõrvadele seatud soenguid. Tukk kadus, hakati kandma pitsist või siidist valmistatud mütsikesi või seoseid. 1671 a. tuli moodi hurluberlu ehk kapsapeasoeng -juuksed lõigati lühikeseks ja lokiti jämedate lokirullidega nii, et tulemus sarnanes kapsapeaga.

Soengud olid väikesed, lokitud juuksed tõsteti üles ja kinnitati kuklale. Soengul kaunistati paelte, sulgede kimpude ja pärlikeedega. Juuksed olid tavaliselt puuderdatud. Kõdus kanti pitside ja lilledega kaunistatud tanusid. Väljas käies kanti harva peakatteid, vajadusel kanti soeng rätikuga. Reisidel kanti meeste kolmnurkset kübarat.