Rokokoo on tuletatud prantsusekeelsest sõnast rocaille (merekarp). Rokokookunst sündiski Prantsusmaal, ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis.

Hinnati pikantset nalja ja pealiskaudset peent vaimukust. Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend "Pärast meid tulgu või veeuputus" pärineb just neist aegadest.
Tähtsamad materjalid riiete valmistamiseks olid atlass ja satään. Atlassi sära varjutati peene mati sameti ja õhukeste pitsidega, materjal pidi esile tooma rikkaliku valguse- varju mängu.
Moes olid pehmed murtud toonid, mis kandsid nimetusi: londoni udu, surev ahv, lõbus lesk, noor kirp, vana kirp, kirbu kõht jne.
Inimese maitse avaldus kõige enam rõivastuse kaunistuste kaudu. Järjest populaarsemaks muutusid volangid, millele lisandusid seosed, lindid ja lilled, isegi elavad lilled.
Peamine tähelepanu pöördus seelikule, moodi tuli kuppelvormiga rehvseelik, mis püsis moes väikeste muudatustega 70 aastat.