Rõivastuse osad jäid samaks: särk, kuub, vest ja põlvpüksid, kuid rõivaste maht vähenes tunduvalt.

Kuub muutus kitsaks, et kinnis oli vaid kaunistuseks. Varrukad olid pikad ja kitsad, kitsaste tagasipööratud mansettidega. Kuue all kanti vesti. See muutus tunduvalt lühemaks ning ulatus umbes puusade keskkohani. Esialgu olid nii pidulik kuub kui vest valmistatud brokaadist, siidist või atlasest ja rikkalikult tikitud. Hiljem levisid kuue materjalina tumedamad ühevärvilised kangad ning selliste kuubede põhilisteks kaunistusteks said nööbid. Suured nööbid olid sageli kunstnike tehtud ja kaunistatud miniatuurmaalidega. Artois" krahv käsutas nööpidena väikesi kelü. Kuuel ja vestil olid klappidega taskud.

Püksid olid kitsad, katsid põlve, allääres oli tikand ja pandla või nööpidega kinnis. Vahel tehti ühe rõivakomplekti jaoks kaks paari pükse - ühed sellised, millega sai ka istuda, teised aga nii kitsad, et nendega oli võimalik vaid püsti olla.

Kravatt asendus šabooga.

Sel perioodil arenes kuuest frakk. Frakk oli taskuteta, lamava krae ja kitsaste varrukatega. Esialgu tehti ka frakki sageli siidist ja brokaadist, see oli rikkalikult tikitud ja värvikirev.

Komplektis võidi kanda näiteks pähklipruuni frakki, kirsipunasi vesti ja musti sametpükse. Koos frakiga tekkisid ka pikad püksid.

Päevakava nõudis iga päeva osaks ia elujuhtumiks erinevat rõivastust. Kodus kanti sageli hommikukuube.