Väitlus on kindlate reeglitega võistlus tugevama/veenvama argumendi eest. See on sisukas vaidlus.

Seisukoht (teema), mille üle väideldakse, on ette antud ning võistkondade positsioonid loositakse.

Üks väitleja kaitseb ja teine ründab väidet. Kumbki pool esitab argumente oma arvamuse tõestuseks ja teise poole veenmiseks ning püüab teise poole argumente ümber lükata. Argumenteerides tõestatakse oma väidete õigsust: selleks kasutatakse tõestusmaterjali (tuleta meelde argumenteerimise punktid).

Nt “Valimisõigus peaks algama 16.eluaastast”:

Valimisiga tuleks langetada 16 eluaastale, sest….

Meie esimene argument on … (2-4 argumenti)

Valmistudes kasutage väitlusele iseloomulikke väljendeid:

Fraasid oma väidete esitamiseks	Fraasid oma väidete kaitsmiseks ja teise poole ümberlükkamiseks
• Minu (meie) arvates… • Esimene argument on see, et … • Teiseks olen seisukohal, et… • Selle tõestuseks esitan mõned näited. • Kokkuvõttes leian, et…	• Minu hinnangul on asi vastupidi. • Minu arvates on asi veidi teistmoodi. Seetõttu… • Ma ei saa nõustuda, et... • See on huvitav mõte, kuid… • Samal ajal pean lisama, et…

Väitluse käik:

Esimene ring:

1. Jaatava võistkonna 1.väitleja - esitab kõne

2. Eitava võistkonna 1.väitleja

3. Jaatava võistkonna 2.väitleja

4. Eitava võistkonna 2. väitleja

Kõikide kõnede pikkus on kuni 5 min.

Teine ring (kummutamine):

1. Eitaja 1.väitleja

2. Jaataja 1.väitleja

3. Eitaja 2.väitleja – esitab kokkuvõtte/järelduse

4. Jaataja 2.väitleja – esitab kokkuvõtte.

Nt Vastaste esimene argument oli …, me ei ole sellega nõus, sest…

Meie teise argumendi kohta ütlesid vastased …, see on vale, sest...

Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega (kes on veenvam, selgem, loogilisem).

Kuna võistlejate/võistkondade positsioonid loositakse, siis ei kaitse väitlejad oma isiklikke seisukohti. Võistkondadele ei ole antud võimalust üksteisega teema suhtes nõustuda, vaid nad peavad oma etteantud seisukohta kaitsma sajaprotsendiliselt. Lubamatu on minna isiklikuks.

Väitlemine arendab mitmeid eluks vajalikke oskusi (iseseisev mõtlemine, koostöö, infotöötlemine, väljendus- ja kuulamisoskus).

Vaata lisamaterjali Eesti Väitlusseltsi õpikust “Arutlev haridus” http://debate.ee/files/arutlev_haridus_opik.pdf.