Argumenteerimisoskus on väga oluline, see on oskus oma seisukohti põhjendada.

Ka iga meedias kirjutaja või sõnavõtja peaks oskama argumenteerida. Argumentidel põhinev tekst on veenvam ja hästi põhjendatud arvamusi võetakse paremini vastu.

Argumenteerimine on väite tõestamise viis kindla skeemi järgi. Argument on põhjend, mis on tõestuse aluseks.

1) väide ehk tees, mida põhjendatakse;
2) seletus - väite selgitamine;
3) tõestus - tõestamise eesmärgiks on toetada esitatud väidet, näidata selle paikapidavust;
4) järeldus, mis kinnitab väidet.

Näide argumenteerimisest:

Alkoholi keelamine on halb mõte, sest see toetab organiseeritud kuritegevust. (väide)

Kui riik enam alkoholi ei müü, hakkab see toimuma mustal turul ning sellest tulev kasum läheb riigi asemel kuritegevust toetama. (seletus)

1930ndate aastate USAs kehtestati kuiv seadus ehk keelati alkoholi müük. Alkoholi hakkasid müüma mafioosod, näiteks Al Capone, kelle võim kuiva seaduse tulemusena oluliselt kasvas.(tõestusmaterjal)

Järelikult saab organiseeritud kuritegevus alkoholi keelamisega rohkem raha ja muutub võimsamaks, see aga on kahjulik tervele ühiskonnale. (järeldus)

Iga väide vajab tõestust. Tõestusmaterjali saab leida kirjandusest, perioodikast, internetist, võib intervjueerida erialaspetsialiste.

Tõestamiseks sobivad teadmised, faktid, teadusuuringud, standardid, normid, kehtivad seadused, näited, kogemused (nii enda kui sõprade ja lähedaste elukogemused), asjatundjate seisukohad (nt eksperdi arvamus, tsitaat klassikult), statistilised andmed, kahe samasuguse nähtuse võrdlus. Hea tõestusmaterjal on veenev, usaldusväärne, võimalikult värske, arusaadav ja põhjendatud.

Avalikus väitluses osalejad peaksid oma väiteid tõestama, mitte kasutama demagoogiat.

Ajakirjandust lugedes peaks lugeja eristama fakti arvamusest. Enamasti hoitakse neid lahus, fakte edastavad uudised, arvamusi aga arvamuslood, publitsistika jm.

Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang millegi kohta. Fakt võib olla tõene või väär, aga arvamus on vale vaid siis, kui toetub valedele faktidele. Igal arvamuse avaldajal on õigus sõnavabadusele, aga samas tuleb arvestada ka eetikanormide, teiste inimeste õigustega jne.

Kui meedias on inimese kohta avaldatud sellist infot, mis tekitab temas häbitunnet või piinlikkust; kui inimest on ebatäpselt või valesti tesiteeritud; tema kohta käivas infos on faktivead; temale või ta tegevusele on antud negatiivne hinnang; talle ei pakutud võimalust vastulause esitamiseks või on rikutud tema õigust eraelu puutumatusele, on tal õigus nõuda, et avaldatu eest vastutavad isikud oma eksimuse heastaksid. Faktivea puhul peaks pöörduma avaldatud materjali autori või peatoimetaja poole. Eetikaprobleemide puhul saab abi pressinõukogu eetikakomisjonilt või kui see ei aita, siis kohtusse pöörduda.