MESILASED

Kui on lähenemas raju, siis ei lenda mesilased mett korjama vaid sumisevad tarus. Kui mesilased õhtul veel mett korjavad siis see tähendab, et järgmine päev tuleb halb ilm. Kui nad aga varakult meekorjamise lõpetavad, siis on tulemas päiksepaisteline ilm.

SIPELGAD

Äikese või tugeva vihma eel peidavad sipelgad end oma pesadesse. Kui tulemas on vihmane ilm, siis on sipelgapesa ühtlane ja sile. Kui aga on tulemas kuiv ilm, siis on sipelgapesades väikesed augud.

ÄMBLIKUD

Ämblikud korjavad saju lähenemisel oma võrgud ära. Kui torm hävitaks võrgud, siis ei saaks enam saaki püüda, ning toiduta poleks võimalik uusi võrke kududa.

KAJAKAD

Kõige paremateks ilmaennustajateks on kajakad. Kui kajakad lauglevad õhus, siis nad kasutavad ära õhuvoolusi, mis kerkiva sooja vee kohalt üles ja see toetab nende tiibu. Kui vesi on õhust soojem, siis on õhurõhk madal ja on oodata ilmamuutusi. Kui kajakad istuvad veepinnal, siis on neil raske õhus lauelda. Õhk on veest soojem, õhurõhk kõrge- hea ilm püsib. Siis, kui kajakad kõnnivad rannal, siis see tähendab tormi. Tormi ajal uhuvad suured lained kajakatele midagi söödavat rannale ja kajakad lähevad seda kohe otsima. Seda, kuidas kajakad tormi ette ennustavad seletavad teadlased kahte moodi. Ühed väidavad, et nende luud, mis on seest õõnsad, hakkavad valutama. Teised teadlased aga, et nad kuulevad kaugeid võnkeid, mida inimkõrv ei taba.

MEDUUSID

Meduusid tunnevad kõige paremini tormi lähenemist. Nendel on selleks eriline kõrv, mis kuuleb mingisugust erilise sagedusega heli, mida teised loomad ega inimesed ei kuule. See kõrv on tegelikult ovaalne kest, mis on vett täis.

Helesinised ja lillakad meduusid elavad peaaegu kõikides meredes ja ookeanides. Meduusid kuuluvad loomariigi lihtsamate elanike hulka. Toidu omastamiseks ja ülejääkide väljaheitmiseks on neil üksainus ava. Ometigi oskavad need abituna tunduvad sültjad olendid ennustada tormi meredel ja ookeanidel. Kümme-viisteist tundi enne tormi ujuvad meduusid rannavetesse varju.

Tormi tulekut tunneb meduus oma erilise kõrva abil. Kõrv kujutab endast vedelikuga täidetud kerakest. Kera sees on tillukesed kivid. Tükk aega enne tormi kostavad lainete kohal inimkõrvale tabamatud helid. Kui selline heli meduusi kõrva jõuab, hakkavad kivikesed liikuma ja vajutavad meduusi närvidele. Meduus ujub ähvardavatest häältest kaugemale, rannavetesse. Meduusi kõrva eeskujul valmistati meremeestele mõõteriist tormi ennustamiseks.