Ilma ennustamine eelmise talve või suve järgi
Vanarahvas on ilma
ennustamisel väga kindel. Väga
mitmekesised vanasõnad näitavad, et seda ülesannet peeti isegi õige
kergeks.
Vanarahvas uskus ja usub veel praegugi, et suvi käib talve järgi.
Kuidas talv nõnda
suvi: kui talvel on külm ja selge, siis suvel on soe ja kuiv. On aga
talvel soe ja
tuisune, siis on suvel külm ja vihmane. Mida külmem on veebruar,
seda soojem on suvi.
Nii näib rahvas arvavat, et aasta jooksul peame teatava hulga
soojust saama. Kui talvel
saame seda rohkem kui harilikult, siis suvel on meil sellevõrra
jahedam. Tegelikult on
väga raske talve ja suve vahel niisugust seost leida. Päriselt on
seosed talve ja suve
vahel vastupidised vanarahva arvamistele. Enamasti on nii, et mida
soojem talv, seda
soojemat suve on ka oodata, ning külmale talvele järgneb ka
tavaliselt jahe suvi. Sooja
suve all tuleb mõista niisugust suve, kui juunist septembrini on
õhutemperatuur
tavalisest kõrgem. Külmaks talveks võib aga nimetada talve, kus
novembrist veebruarini
on keskmisest madalam. Harilikult ei tule pehmed talved üksikult,
vaid neid järgneb
üksteisele mitu, eriti veel siis kui pole pikka aega pehmeid talvi
olnud. Pehme talv on
tavaliselt külmast talvest pikem. Ta ei alga mitte detsembris, vaid
juba novembris ja
kestab kuni aprillini. Mida pehmem detsember, seda soojem juuni.
Tavaliselt toovad põhja-
ja idatuuled kuiva, lõuna- ja läänetuuled aga sadu. Ka esimese
äikese järgi võib
ilma ennustada. Kui esimene äike tuleb põhjast, siis on oodata sooja
suve, kui aga
lõunast, siis külma suve.