Jõudude liigid

iDevice ikoon

Resultantjõud  (Fr) on jõud, mille mõju kehale on võrdne üksikute jõudude kogu mõju summaga

Raskusjõud  (F)

Keha kaal  (P) on jõud, millega keha mõjub alusele või riputusvahendile.

Elastsusjõud  tekib kehade kuju muutusel ehk deformatsioonil ja on vastupidine mõjuva jõuga. Elastsusjõud on koormuste poolt tekitatud sisejõud. Välisjõud tasakaalustatakse elastsusjõududega ehk toereaktsioonidega.

Toereaktsioon (R) on elastsusjõud, mis tekib keha toetumisel pinnale ja on alati risti toetuspinnaga.

Hõõrdejõud  tekib keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on alati vastupidine liikumise suunaga. 

Jõu moment (M) on jõu ja tema õla korrutis  Mõõtühik Nm

Jõu õlg ( l, antakse meetrites) on jõu mõju kaugus keha pöördeteljest.  

 

Staatiline jõud  on jõud, mis ei põhjusta liikumist.

Näiteks: Tool mõjutab põrandat raskusjõuga ja põrand mõjutab tooli reaktsioonijõuga. Kui need on võrdsed, siis seisab tool paigal. Liikumiseks peab rakendama täiendavat jõudu.

 

Jõu kasutamisel peame teadma suurust, mõjumise suunda ja rakenduspunkti.

Jõul on alati rakenduspunkt (alguspunkt), suund (mis suunas mõjub) ning suurus (arvväärtus). Järeldus - jõud on vektoriaalne suurus () ja saame teda kujutada graafiliselt .

Graafiliselt kujutatakse jõudu sirglõiguna, mille pikkus on mõõtkavas vastavalt arvväärtusele. Samas on ka suund, mis näidatakse noolega ja ka rakenduspunkt, ehk koht, kus jõud mõjub.

NB:  Kasutada illustreerivaks materjaliks  mõistetekaarti  (Jõud, Njuuton)

Enn Pärtel „ Füüsika mõistetekaardid põhikoolile"