Teisi võimalusi
1. Vertikaalne e püstine nööpauk kootakse ettenähtud kohale põhidetaili kudumise käigus. Mõlemad nööpaugu ääred jäävad ühesugused ja nad on soovitav kududa sõlmelise äärega, mis venib vähem. Kõigepealt kootakse edasi - tagasi nööpaugu üks pool (vt joonist), siis võetakse vardale lõngakeerud (lõnga ei katkestata). Lõngakeerde on sama palju kui ridade tagasipöörde kordi või üks vähem. Edasi kootakse nööpaugu teine pool, kusjuures esimene nööpaugu pool jääb vardale ja seda ei koota. Iga rea lõpus kootakse viimane silmus ühe lõngakeeruga kokku ja seejärel libistatakse vardalt. Kui nööpauk on valmis, jätkatakse kudumist ridadena kogu hõlma ulatuses. (mõlemal nööpaugu poolel peab olema kootud võrdne arv ridu).
2. Kandist jäetavad nööpaugud.
Kitsas kant kootakse eraldi ja jäetakse see nööpaugu kohal hõlmaga ühendamata - tekib nööpauk. Vajadusel võib ääred üle õmmelda nööpaugupistel.
3. Heegeldatud aasnööpaugud.
2. Kandist jäetavad nööpaugud.
Kitsas kant kootakse eraldi ja jäetakse see nööpaugu kohal hõlmaga ühendamata - tekib nööpauk. Vajadusel võib ääred üle õmmelda nööpaugupistel.
3. Heegeldatud aasnööpaugud.
Nööpaugu jaoks heegeldatakse ahelsilmustest kaar ja selle peale veel kinnissilmuste rida. Hõlmaäär heegeldatakse samuti üle nööpaukude heegeldamise käigus.
Fotod Tuuliki Vuks´i erafotokogust
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License