Pakenditel on kolm põhilist funktsiooni:

1. kaitsta kaupu;
2. muuta kaupade käsitsemine mugavaks ja efektiivseks;
3. edastada informatsiooni kaupade kohta.

Tooted võivad saada kahjustatud veoprotsessi käigus vale temperatuuri ja liiga suure niiskuse tõttu, veoki vibratsiooni tagajärjel jne.

Samuti võivad need saada vigastada käsitsemise ja hoiustamise käigus.

Riskid logistilises süsteemis sõltuvad veo-, käsitsemise ja ladustamise viisidest. Näiteks täistreileri veo korral saavad kaubad enamasti vähem vigastusi kui osakoorma või tükikauba veol.

Raudteevedude puhul põhjustab kaupadele vigastusi enamasti vagunite ühendamine sorteerimisjaamades.

Kehtib reegel, et mida vastuvõtlikum on toode vigastuste suhtes ja mida suuremad ohud varitsevad logistiliste operatsioonide teostamisel, seda paremat (kallimat) pakendit tootele vajatakse.

Pakendi kaitsevõime pole aga alati otseselt seotud pakkimise kuluga. Paljudel juhtudel on võimalik parandada toodete kaitstust ja samal ajal vähendada pakkimise kulu tänu sobivate pakkematerjalide ja pakkimismooduste kasutamisele.

Üldiselt on võimalik vigastuste arvu vähendada eelkõige kaupade hoolikama käsitsemisega. Selleks, et saavutada sama efekti pakendi täiustamisega, on vaja teha mitmeid kordi suuremaid kulutusi.

Pakendite üheks oluliseks ülesandeks on ka kaitsta logistilises ahelas kaupade käsitsemisega tegelevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. See kehtib eelkõige ohtlike kaupade kohta.

Veoühiku ruumala kasutamine on seotud otseselt pakkimise ja selle kuludega.

Suurema täiteastme saavutamisel konteineri täitmisel kaubaga on vaja kulutada vähem pakkimisele.

Teisest küljest aitab kauba tihe paigutamine koormaruumi vähendada veokulusid.

Mõtle! Missugust pakendit võib lugeda transpordikindlaks?