Vahelaed on kandetarindid, mille materjalid, liitekohad ja tarindiosade asukoht on määratud projektis. Puitkarkasshoone vahelage, mis toetub seinakarkassile, võib ehitada kohe, kui seinte kandetarindid on valmis. Vahelae talastiku ehituse põhimõtted on samad, mis põrandatalastikul. Sildeavades lubatavad talamaterjalid on esitatud tabelis 1. Vahelae tarindid võivad erineda akustilise, tuleohutus- ja välimusnõuete osas. Kandvuse kõrval on vahelae talastikule oluline läbipaine, akustika ja vibratsioon. Lisaks korrustevahelistele vahelagedele on olemas pööningu- ja katusvahelaed.

Talade kõrgus ja omavaheline kaugus peab sobima soojustusmaterjalide mõõtudega. Sageli projekteeritakse seinaprussid ja vahelaetalad võrdse sammuga ja siis võib talad kinnitada otse püstprussidele. Vahelaed toetuvad välisseina karkassile ja kandvatele seintele, kus saab jätkata ka talasid.

Joonis 9 Vahelagi	Joonis 10 Talad metallkinnitiga

Joonisel 9 kinnituvad vahelae talad välisseina püstprussidele ja talastiku kandurile. Antud juhul on talade kandur naelutatud püstprussidele. Vahelae talasid võib kinnitada talastiku kandurile metallist talakingadega (joonis 10).

Kandevaheseina ülemiseks sidepuuks on pruss, mille peal võib talasid jätkata. Jätkamisel toetuvad talad vaheseinale paralleelselt või otsakuti ja liidetakse kokku metallist naaglite või puitkinnitiga (joonis 11).             Joonis 11 Vahelae talade jätkamine

Avad

Vahelakke tuleb teha avasid (trepid, korsten), mis ei sobi kasutatava talasammuga. Katkestatud talade koormus kantakse üle ava servadele vekseltalade abil. Suure ava või koormuse puhul tugevdatakse kõrvalolevad talad teise paralleelse talaga. Ava servades on kandvad seinad, postid või tugevdatud vahetalad, millele toetub vekseltala. Vekslite lahendus on olemas projektis. Veksleid võib paigaldada talastikuga samale tasandile ja kinnitada talade külge puit- või metallkinnititega (joonised 12 - 14).

Joonis 12 Vekseldamine puidu ja nurgikuga	Joonis 13 Vekseldamine metallkanduri ja talakingaga	Joonis 14 Vekseldamine kruvide ja tapiga

Kui talastiku all on ruumi, võib vekseldada talastiku all (joonis 15). Katkestatud talade otsad toetuvad vekslile ning nad kinnitatakse omavahel kaldnaelutusega. Veksel riputatakse katkestamata talale metallkanduritega.

Talastikust ülalpoolsel vekseldamisel toetub vekseltala kõrvalolevatele kandetaladele ning kinnitatakse neile kaldnaelutusega. Katkestatud talad ühendatakse vekslitega metall- või puitkinnititega (joonis 16).

Joonis 15 Vekseldamine all	Joonis 16 Vekseldamine ülal

Soojustamine

Kui vahelae peal olev ruum on külm, siis vahelagi soojustatakse. Ülal ja all olevate soojade ruumide puhul pole soojustust vaja, kuid heliisolatsiooni huvides seda enamasti tehakse. Isolatsiooni alumisele poolele paigaldatakse aurutõkkematerjal, mis kinnitatakse roovidega taladele. Vahelagede soojusisolatsiooniks kasutatakse peamiselt mineraalvilla plaate või matte ning puistevillana tselluvilla.

Järgnevalt on kirjeldatud näitena külma pööningu vahelae aurutõkkekile paigaldust, mille peal kasutatakse soojustusisolatsiooniks mineraalvilla plaate ja puistevilla.

Laetalade alumisele poolele paigaldatakse aurutõkkekile 50 x 50 mm 400 mm vahesammuga (k 400) alusroovidega. Aurutõkkekiled mõõdetakse 300 mm karkassi sisemõõtmetest pikemad. Töölavad või tellingud peavad olema kõrgusega, mis võimaldavad paigaldada kilet ja soojustust. Aurutõkkekile paigaldatakse roovlatiga pikisuunalisele seinale. Kontrollitakse, et kile oleks talaga samasuunaline. Kile jääb 150 mm seinale rippuma. Roovlatt lüüakse kinni nii, et järgmisena paigaldatava riba poolsesse otsa naelu esialgu ei lüüa (joonis 17).

Joonis 17 Esimese kile paigaldus	Joonis 18 Kileribade paigaldus	Joonis 19 Kile kinnitus

Järgmise kileribariba serv pistetakse eelmise roovi taha, et tekiks ülekate 150 mm. Roovlati jätkukohas naelutatakse nüüd tala külge ka eelmine roov (joonis 18). Lae aurutõkkekile teibitakse seina aurutõkkekile külge ilmastikukindla teibiga. Kui kõik ribad on paigaldatud, jätkatakse laeroovitise tegemist. Aurutõkkekiled kinnitatakse näiteks 800 mm kaugusele välisseinast samas kileribade järjekorras, millega alustati nende paigaldust (joonis 19). Talade külge võib kileribad kinnitada klambrite või papinaeltega. Kilerull ei või jääda kinnitustele rippuma, sest see võib viimases kinnituskohas rebeneda. Talade suunalised kilede ülekatted teibitakse. Kiletatud alale naelutatakse 400 mm sammuga roovid (joonis 20).

Joonis 20 Roovide paigaldus	Joonis 21 Mineraalvilla plaatide paigaldus

Talade vahele aurutõkkekile peale paigaldatakse mineraalvilla plaadid (joonis 21). Nii liigutakse edasi plaadi pikkuste kaupa - esmalt kile, siis roovid ja lõpuks mineraalvill. Serva jõudes paigaldatakse esiteks äärmine isolatsiooniplaat. Seejärel lükatakse isolatsiooniplaatide vahele paraja pikkusega mineraalvilla plaat. Kuna plaadid on kerge survega talade vahel, ei kuku nad enne kile kinnitamist välja. Kui kile on kinnitatud, naelutatakse kohale viimased roovid. Kõigil seintel teibitakse üksteise külge lae ja seina aurutõkkekiled.

Läbiviikude juures tuleb samuti kile teipimisel hoolikas olla. Mineraalvilla plaatide paigaldamisel läbiviikude ümber peab jälgima, et kuhugi ei jääks tühikuid. Puistevilla paigaldustöö tellitakse spetsiaalsest ettevõttest. Laepealsetesse puhutakse tselluvill kuivalt ja see täidab kõik nurgad, tühemikud, uurded ja ümbritseb tihedalt torud. Lagesid võib soojustada täielikult puistevillaga, puitkiudisoleermaterjaliga, üleni mineraalvillamattide või -plaatidega. Joonisel 22 on paigaldatud tselluvill otse aurutõkkekilele. Sellisel puistevillaga kaetud katusealuses ruumis on liikumiseks vaja ehitada spetsiaalsed käigurajad.

Joonis 22 Puistevillaga soojustamine