Terminid
LÕIGE: lõige on kujutis, mis saadakse eseme mõttelisel lõikamisel ühe või enam kui ühe tasandiga. Lõike kujutamisel (väljajoonestamisel) näidatakse, mis jääb lõikepinnale, lõikes (viirutatakse vastavalt materjali liigile omase viirutusega) ja mis jääb lõikepinnast tahapoole, kujutatakse vaates.
ASTMELINE LÕIGE: astmelisel lõikel paiknevad lõikepinnad astmeliselt ja on objekti läbides üksteisega paralleelsed. Kõikidele eri astmetele langevaid objekti elemente kujutatakse ühel tasapinnal (lõikepinnal) asuvatena ja astmete vahejooni välja ei joonestata.
Vaata videot "Astmeline lõige koos lõiketasapinnaga"
Vaata objekti astmelise lõike kujutamiset allpool oleval joonisel ja videot "Selgitus astmelisele lõikele". Objekti astmeline lõige on kujutatud aksonomeetrias „POSITSIOONIS 1". Välja joonestamisel tuuakse astmetena olevad lõikepinnad (pinnad A1 ja A2) koos neil kujutatud kujutistega (detaili elementidega) ühte tasapinda ja joont, mis tähistaks muidu astme asukohta (eraldusjoon pinna A1 ja A2 vahel lõikes), lõikekujutisel välja ei joonestata. Nii on kujutatud astmelise lõike lõikepind „POSITSIOONIS 2" pind tähise „B" all. Seega astmelise lõike kujutis joonisel on tinglik ja lihtsustatud kujutis.
Joonis. Objekti astmelise lõike kujutamine.
MURDLÕIGE: Murdlõike puhul lõikuvad lõiketasapinnad omavahel mingi nurga all. Nad asetatakse läbi detaili sümmeetriliste elementide telgjoonte (animatsioonis läbi avade tsentrite). Murdlõikel pööratakse lõiketasapinnad mõtteliselt ühte tasapinda, et vältida joonisel tekkivat moonutust. Lõiketasapinna pööramisel joonestatakse selle taha vaatesse jäävad elemendid välja sellistena, nagu nad projekteeruksid tasapinnale, milleni lõikepind pööratakse. Murdlõikele antakse lõigetele omasel viisil nimetus ja lõikekujutisele lõike pealkiri (tähistus).
VAATEGA ÜHENDATUD LÕIKED: siia kuuluvad poolvaatlõige ja kohtlõige.
KOHTLÕIGE: seda võib vaadata kui ühe tasapinnaga tehtud lõiget, kus eset ei lõigata mitte terves ulatuses läbi, vaid osaliselt. Lõigatud osa joonestatakse seejuures kokku lõikamata jäänud vaateosaga. Kohtlõiget kasutatakse eseme konstruktsiooni näitamiseks ühes kitsalt piiratud kohas. Kohtlõike puhul eraldatakse lõigatud osa vaates olevast osast kas vabakäepeenjoonega või murretega peenjoonega.
POOLVAATLÕIGE: tehakse ainult sümmeetrilistest kehadest. Vaatesoleva ja lõikesoleva osa eraldusjooneks jääb keha sümmeetriatelg (kriipspunktpeenjoon). Poolvaatlõiged ei tähistata lõigetele omasel viisil.
RISTLÕIGE: ristlõige on kujutis, mis saadakse eseme mõttelisel läbilõikamisel tasapinnaga ja kus näidatakde ainult neid eseme elemente, mis jäävad vahetult lõikavale pinnale. Kasutatakse kahte ristlõike vormistamise viisi - väljatoodud ja pealejoonestatud ristlõiget.
VÄLJATOODUD RISTLÕIGE: väljatoodud ristlõike kujutis joonestatakse välja lähtekujutise vahetusse lähedusse ja seotakse viimasega kriipspunktpeenjoone abil. Kui väljatoodud ristlõige on ebasümmeetriline, näidatakse ka lõike vaate suund lõigetele omaste nooltega. täht-tähiseid nooltele ei lisata. Väljatoodud ristlõige joonestatakse välja nagu kõik eelnevad lõikedki - nähtava kontuurjoonega (pideva jämejoonega).
Vaata väljatoodud ristlõike joonist
Vaata videot "Väljatoodud ristlõige"
PEALEJOONESTATUD RISTLÕIGE: pealejoonestatud ristlõige joonestatakse pidevpeenjoonega detaili vaatekujutise peale selle kontuure katkestamata. Väljajoonestamise koht tuleks valida nii, et see ei asuks detaili elementidega niigi koormatud vaate osal. Pealejoonestatud ristlõiget kasutatakse lihtsate sümmeetriliste profiilide korral, mille puhul lõike kujutamise suund ei oma lõikekujutise väljajoonestamisel mingit tähtsust. Lõiketasapinnale omaseid suunanooli ei märgita.
Vaata videot "Pealejoonestatud ristlõige"
TSENTRAAL- e. PEALKIRJASTAMATA LÕIGE: Kui lõikepinna asend on ilmne ja lõige ise üheselt mõistetav, siis lõiget ei tähistata ega pealkirjastata. Sellist lõiget kasutatakse sümmeetriliste objektide kujutamisel. Lõikepinnaks on sümmeetriatasapind.
Vaata videot "Pealkirjastamata lõige"
VÄLJATOODUD ELEMENT: joonisel võib tekkida olukord, kus üheltki kujutiselt ei selgu teatud elemendi konstruktsioon või ei ole võimalik paljukordse vähendamise tõttu selle juurde märkida mõõtmeid, pinnakaredust ja muud tarvilikku. Sellisel juhul võime joonestada meid huvitava elemendi joonise vabale pinnale suurendavas mõõtkavas välja. Väljatoodud element võib sisaldada üksikasju, mis põhikujutisel, kust element välja kanti, näiliselt puuduvad. Vajadusel võib väljatoodud elemendi, mis põhikujutisel vaates, välja joonestada lõikes. Põhikujutisel ümbritsetakse väljatoomist vajav koht pidevpeenjoonega tõmmatud ringiga, mille juurde märgitakse tähisena suurtäht. Väljatoodud elemendi pealkirjaks on sama suurtäht. Suurtähtede kasutamine joonisel on ikka sama nõude järgi: igal eri tähist omaval joonisel alustatakse „A-st" ja kulgetakse tähestikulises järjestuses tähti vahele jätmata.