Kui kolmvaate kujutiste juurde ei olnud kohustust kirjutada vaadete nimetusi, pigem vasupidi, siis lõigete tegemisel ja kujutamisel on nõue need tähistada ja pealkirjastada.

Lähtekujutisel (vaatel, millel tehakse lõige) näidatakse lõikava pinna või pindade kulgemist kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest murdekohtadest jämedad (antud joonisel kasutatav pidevjämejoon).

Otstes olevate jämedate kriipsude vastu, nendega risti, toetuvad lõike kujutise suunda näitavad nooled. Nooltest väljaspoole, nende vahetusse lähedusse, kirjutatakse lõike tähisena SUURTÄHED. Samade SUURTÄHTEDEGA pealkirjastatakse ka väljajoonestatud lõige (lõikekujutis), kus need suurtähed on teineteisest eraldatud jämeda kriipsukesega. See pealkiri võib asuda lõikekujutise kohal või selle all, samal joonisel mitme lõikekujutise korral, ikka ühel moel.

Juhul kui lõike kujutis joonestatakse välja peakujutisest erinevas mõõtkavas (peakujutise mõõtkava on näidatud kirjanurga vastavas lahtris), siis lisatakse lõike pealkirja, kriipsukesega eraldatud suurtähe paari järele, ümarsulgudusse ka mõõtkava (enamikul juhtudel kujutatakse lõiget suuremas mõõtkavas võrreldes peakujutise mõõtkavaga). Kui aga lõikekujutis on välja joonestatud samas mõõtkavas, milles on joonestatud peakujutis, mõõtkava lõike pealkirja ei lisata. Lisatud joonisel 1 on kujutatud erineva suunaga lõiked kõik samas mõõtkavas objekti peakujutise mõõtkavaga. Joonisel 2 aga on lõiked B-B ja C-C välja joonestatud samas mõõtkavas peakujutisega (mõõtkava lõike pealkirja pole vaja lisada, kuna lõige on tehtud peakujutisega samas mõõtkavas, mis juba on kirjanurgas ära märgitud) ning lõiked A-A (2:1) ja D-D (2:1) kaks korda suuremas mõõtkavas, kui on peakujutise mõõtkava (mõõtkava on pealkirja lisatud).  

Lõiketasapinda tähistavad tähed kirjutatakse noolte lähedusse alati kirjanurga tekstiga samasuunaliselt olenemata noolte endi suunast. Mitme eraldi lõikepinna kasutamisel peab lõikepindade tähistustes ja lõikekujutiste pealkirjades suurtähti kasutama tähestikulises järjestuses, alustades igal erinevat tähist omaval joonisel „A-st" ja kulgeda edasi tähti vahele jätmata.

Kui mõni joonis on vormistatud kahel või enamal joonise lehel, mis omavad samu joonise tähiseid (kuuluvad ühele koostule, detailile) loetakse seda üheks jooniseks, mis paikneb kolmel jooniselehel. Sellise joonise korral lõigete tähised ja lõikekujutiste pealkirjad kulgevad läbi kolme jooniselehe ühtsel eelkirjeldatud viisil (vaata all olevaid jooniseid).

Joonis. Joonis 1	Joonis. Joonis 2