Painutamise olemus

 

Painutamine on lukksepatöö operatsioon, mille käigus tooriku mingi osa pööratakse ülejäänu suhtes etteantud nurga alla.

Joon. 1. Painutamine on tooriku osade vaheliste nurkade moodustamine või muutmine.

 

  • Painutamine paindenurga (joon. 1) moodustamiseks saab võimalikuks tänu plastsetele deformatsioonidele paindekohas.
  • Kui painutamisel kasutatav survejõud F (joon. 1) ei ületa materjali elastsuspiiri, siis survest vabanemisel võtab toorik tagasi oma esialgse kuju.
  • Painutamisel tekkivad metallis suured pinged ja deformatsioonid.
  • Eriti tuntavad on nad siis, kui painderaadius r on väike.
  • Et väliskihtides ei tekiks pragusid, ei tohi painderaadius olla väiksem minimaalsest lubatavast raadiusest, mis määratakse vastavalt painutava metalli liigist ja paksusest.

Tabel 1. Terasest lehtmetalli minimaalsed lubatavad painderaadiused külmalt painutamisel
 

Lehtmetalli paksus, mm

Painderaadius, Rmin, mm

0,5

0,6

1

1,2

1,5

1,8

2,0

2,5

2,5

3,5

3,0

5,5

4,0

9,0

5,0

13,0

 

 

Joon. 2. Minimaalne painderaadius.
  • Minimaalne painderaadius Rmin (joon. 2) on piiratud pragude tekkimise võimalusega paindekoha välimistes kihtides.
  • Minimaalne painderaadius sõltub lehtmetalli paksusest s (joon. 2).

Painutamisel surutakse tooriku nõgusal küljel metalli kihid kokku ja nad lühenevad, kumeral küljel aga venitatakse kihid välja ja nende pikkus suureneb.

Tooriku keskmises kihis – neutraaljoonel - puuduvad nii tõmbe- kui survepinged ning selle pikkus paindel ei muutu.

NB! Seetõttu detaili sirupikkuse arvutamise reegel on:
 
Detaili sirupikkus arvutatakse keskmise kihi — neutraaljoone pikkuse järgi.

 

 

« Eelmine | Järgmine »