UNIXi traditsiooni kohaselt tuleb ka Linuxi puhul süsteemi kasutajad esmalt registreerida. Igale tavakasutajale vastab kasutajakonto, millesse kuuluvad muude seas järgmised andmed:

* kasutajanimi

* parool

* kodukataloogi nimi 

Enne kui kasutaja saab hakata süsteemi kasutama, peab ta sisestama oma kasutajanime ning parooli. Kasutajaid on võimalik jagada gruppidesse.

Samasse gruppi kuuluvad kasutajad saavad hõlpsasti teha omavahel kättesaadavaks faile ja administraator saab kõigile grupi liikmetele anda teatud privileege, näiteks modemiga väljahelistamisõigus.

Peale tavakasutajate on süsteemis üks juurkasutaja, kellel on kõige suuremad privileegid ning süsteemsed kasutajad, millele reeglina ei vasta inimest, kuid mille õigustes töötavad serverid, näiteks veebiserver seatakse tööle kasutaja httpd õigustes.

Süsteemseid kasutajaid tarvitatakse turvalisuse huvides.

Andmeid süsteemi kasutajate kohta hoitakse vaikimisi failis /etc/passwd ning /etc/shadow; andmeid gruppide kohta aga failis /etc/group. Põhimõtteliselt võib neid faile redigeerida otse tavalise tekstiredaktoriga, näiteks Joega. Tuleb arvestada asjaoluga, et samaaegselt võib tegeleda paroolifailiga ka mõni tavakasutaja. Tavaliselt muudetakse süsteemi kasutajate kohta käivaid andmeid programmidega Adduser, Useradd või Newusers. Adduser töötab interaktiivselt ja sobib üksiku kasutaja lisamiseks, kusjuures programme Useradd ja Newusers on sobiv kasutada paljude kasutajate lisamiseks, kasutades sobivaid argumete või andmefaili.

Viimasel ajal kasutatakse reeglina varjatud paroole (ingl. k. shadow passwords), mis tähendab, et kasutajate krüptitud paroolid ning info nende paroolide ja kasutajakontode aegumise kohta asuvad failis /etc/shadow. Soovides mingil põhjusel hoida krüptitud paroole /etc/passwd failis andke korraldus