Müüt kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.

Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid — jumalad, loom-inimesed, heerosed.

Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma esksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelaste eluga: nende pärinemise, võitlemiste ja saatusega." (" Filosoofiast kõneldes", lk 129-130). Teadus-eelsel ajastul oli müütide kompleks ehk mütoloogia maailmapildi raamistikus.

Ratsionaalse ja teadusliku maailmapildi valdavaks muutudes kaotasid müüdid senise tähtsuse ja vajusid unustusse või teisenesid muinasjuttudeks, mida jutustaja ega kuulajad tõepärasena ei võtnud.

MÜÜT on pärimuslugu:

• mis pajatab maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest;

• inimeste fantaasia vili,

• on muutunud rahva seas levides,

• arutleb maailmas toimunud mõistatuslike asjade alguste üle,

• vastandite võitlus (elu – surm, maa – taevas, jumal – pagan jne),

• ei ole seotud reaalsete nähtustega.