Ilukirjanduskeel
Ilukirjanduskeele
aluseks
on kirjakeel, kuid kujundlikkuse, värvikuse ja tõepära nimel võib see normist kõrvale kalduda. Kujundlikku keelt kasutatakse ilukirjanduslikes tekstides (nt luuletus, novell, romaan, näidend), aga ka meediatekstides ja suulises kõnes jne.
Pane tähele
Ilukirjanduskeel kasutab:
- värvikat sõnastust ja lausestust;
- erilist, vähetuntud,
arhailist või slängisõnavara;
- ülilühikesi või väga pikki
ja rohkete kõrvallausetega lauseid;
- sõna- ja lausekordust
kunstilistel eesmärkidel;
- alg- ja lõppriime;
- palju kõnekujundeid (vaata
lähemalt pealkirja alt „Kõne- ja lausekujundid“)
- otsekõnet ja dialoogi;
- mina-vormis jutustust;
- emotsionaalseid vahendeid:
hüüdlauseid, kolme punktiga lõppevaid lauseid, mõttekriipse, retoorilisi küsimusi;
- üllatuslikku
tekstivormistust;
- kirjakeele normide eiramist.