Puidu- ja mööblitööstuses saadakse vajaminevaid toorikuid ja detaile mehaanilise töötlemise teel. See on selline töötlemine, kus mehhanismide ja seadmetega antakse puitmaterjalidele vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus.

Puidu mehaaniline töötlemine jaguneb kaheks:

• Töötlemine ilma puidukiudude ja -kihtide purustamiseta. See on töötlemine, mis viiakse läbi ilma lõikeinstrumentideta (pressimine, painutamine,valtsimine).
• Lõiketöötlemise korral saadakse toorikud vahetul töötlemisel lõikeinstrumendiga. Lõiketöötlemine omakorda jaguneb:

• töötlemiseks laastu tekkimiseta näiteks lõhestamine ja lõikamine giljotiiniga (sellisel töötlemisel ei teki laastu, tolmu ega saepuru)
• töötlemiseks laastu tekkimisega (saagimine, puurimine, freesimine jne).

Puidu lõikamine on tehnoloogiline protsess, kus lõikuritega moodustatakse uued pinnad.

Pindade kujunemine toimub puidu kihtide eraldamise teel ning eraldatud kihid muudetakse kas laastuks või tolmuks. Eriolukordades, näiteks ringkoorimisel, tekkiv laast on produkt-spoon ehk treivineer ja lõikamisega kaasneb jääkide tekkimine.

Puidu töötlemisel kasutatavad instrumendid võib jagada viide gruppi:

• lõikeinstrumendid mehhanismidega töötlemiseks lõikemeetodil;
• käsilõikeinstrumendid käsitsi töötamisel;
• abivahendid instrumentide paigutamiseks seadmesse;
• instrumentide teritamiseks vajalikud lihvkettad ja käiad;
• kontroll- ja mõõteriistad teritamise ettevalmistamise kui ka kvaliteedi kontrolliks.

Puidulõikeinstrumentide kuju ja konstruktsioon on väga erinev, mis on tingitud nõuetest mida neile esitatakse. Põhilisteks nõueteks on kvaliteetne ja ökonoomne materjalide töötlemine puidulõikepinkides. Optimaalse instrumendi konstruktsiooni määrab ära ekspluatatsiooni omadus, milleks on lihtne ettevalmistus ja montaaž pinkidesse ja tehnoloogilistesse sõlmedesse.

Instrumentidele esitatakse järgmised nõuded:

• kõrge tootlikus;
• tagavad kõrge pinnakareduse ja töötlemise täpsuse;
• omavad piisavalt jäikust töötlemise käigus;
• on lihtsalt teritatavat ja tagama terituse täpsuse;
• on kiirelt, lihtsalt ja täpselt paigutatavad töövõllidele;
• instrumente peab olema võimalik valmistada pinkidel ilma spetsiaalsete lukksepa riistade kasutamiseta;
• on tehtud kvaliteetselt;
• võimaldab taastamis- ja remontimisoperatsioonidele;
• on ohutud;
• taluvad termilist töötlemist.

Instrumentide projekteerimisel on vajalik teada töö iseloomu ning vastavalt sellele valida materjal, instrumendi suurus, lõiketehnilised nurgad, kukalduskõverad ja langud, lõikeservade arvud jne.

Projekteerimisel peab arvestama ka teritamisega, et selle käigus ei muutuks lõikuri nurgad ja lõikeservade asend. Keerulisemad instrumendid tervikuna konstrueeritakse asetatavate või vahetatavate lõikuritega, see võimaldab kasutada kiirlõiketeraseid ja kermikplaate.

Erilist tähelepanu peab osutama ka töötamise ohutusele, vältimaks lõikurite purunemist või väljamurdumist lõikamise ajal.

Masinlõikeinstrumendid jagunevad üldotstarbelisteks ja spetsiaalseteks. Spetsiaalinstrumente ei klassifitseerita ning tavaliselt on nad allutatud kõik ühe põhigrupi alla.

Põhiliseks nõudeks instrumendile on võimalikult pikema aja jooksul säilitada teravus ja lõikeomadused. Lõikamise käigus lõikur nürineb, kasvab lõikevõimsus ja väheneb pinnakvaliteet. Lõikuri nürinemine kaasneb joon- ja nurkparameetrite muutumisega. Kulub nii esi- kui ka tagatahk ning lõikeserv. Kulumist ja järelikult ka nürinemist võib jagada kaheks:

• avariiline ehk juhuslik;
• monotoonne ehk pidev kulumine.

Avariiline kulumine on seotud suhteliselt väikese ajaga. Need on väljamurdumised, paendumised lõikeserva erinevatel osadel. Kui metall on habras, siis toimuvad väljamurdumised, pehme materjali korral- paendumised. Avariiline kulumine on seotud mittesobiliku materjali valiku või halva metalli kvaliteediga.

Monotoonne kulumine on seotud lõikeelementide ja puidu kokkupuutel esinevate protsessidega:

• keemiliste
• soojuslike
• elektriliste
• abrasiivsetega.

Teades kulumise iseloomu lõikurite püsivust suurendatakse:

• instrumentide valmistamine kulumiskindlate sulamite abil;
• lõikeservade muutmine elastsemaks;
• lõikeservadele kõrge sileduse tagamine.