Kaubandus eraldus iseseisvaks majandusharuks selleks, et korraldada arenenud vahetust tööjaotuse tulemusena.

Kaubanduse kui majandusharu tekkimise ajaloolisteks eeldusteks oli:

• erinevate funktsioonide (sisseost, ladustamine, müük jne.) eraldumine,

• kapitali olemasolu

• kaubandusettevõtete tekkimine

• kaupmeeskonna kujunemine.

Kaubanduse kui majandusharu eraldumine andis olulist ma­jan­­duslikku efekti - võimaldas tootmisettevõtetel efektiivsemalt täita oma funktsioone ja vabastada tootjad suures osas oma toodete müügiga seo­tud tegevustest ning kuludest ja kiirendada sellega kaubaringlust.

Kaubanduse kui majandusharu kaudu realiseeruvad kauban­duse funktsioonid, toimib tegelik vahetus, ostu-müügi­protsess.

Kaubandust kui majandusharu on defineeritud kui:

• majandusharu, mille peamine ülesanne on kaubaringluse korraldamine

• kaubandusettevõtete süsteemi, kus leiab aset kaupade vahetu ost-müük ja nende ettevalmistamine realiseerimiseks.

• töö­jao­tuse alu­sel eraldunud ühetao­liste ettevõtete süs­teemi, mis realiseerib kaupu ostu-müügi teel.

Kaubanduse kui majan­dusharu tekkimise põhjusteks olid kaupade ostu-müügi iseärasused.

Nii nagu mitme majandusharu puhul on ka kaubanduse puhul keeruline küsimus tema kuulumise kohta kas tootmise või teeninduse hulka.

Eri aegadel, eri majandussüsteemides on sellele lähenetud erinevalt, olenevalt sellest milliseid funktsioone peeti olulisemateks.

Sageli on kaubandust peetud teenindussfääri kuuluvaks tegevusharuks. Kuid seda ei saa õigeks pidada, kuna teeninduse puhul ei ole tulemil iseseisvat materiaalset kandjat.

Kaubanduse puhul põimuvad omavahel kaupade ja teenuste pakkumine. Kaubandus on spetsiifiline majandusharu oma eripärase väljundiga, mis sisaldab kaupade ja teenuste seostatud kombinatsiooni. Kaubandus on majandusvaldkond, mis hõlmab nii jae- kui hulgikaubandust, toitlustamist, teenindust ning kaubanduse korraldamist. NSV Liidus mõisteti kaubandust väga kitsalt ja see hõlmas ainult tarbekaupade müügiga tegelevaid ettevõtteid. Suurt osa normaalmajanduses kaubandusega tegelevaid ettevõtteid käsitleti varumise ja varustamisega seotud rahvamajandusharudesse kuuluvaina.

Eesti Majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 alusel, mis hakkas kehtima alates 01. jaanuarist 2008.a., on hulgi- ja jaekaubandus välja toodud eraldi tegevusalana. Toitlustus koos majutusega moodustavad EMTAK 2008 alusel omaette tegevusala.

Kaubandus on tihedalt seotud ja teeb koostööd teiste majandusharudega. Kaubad, mida tarbijatele müüakse muretsetakse suures osas tööstusest ja põllumajandusest. Kaubandus on omakorda tööstusele ja põllumajandusele varus­tajaks tarbe- ja tootmiskaupadega. Kaubandusel on tihedad seosed turismindusega, transpordiga, pangandusega ja teenindusega.

Kaubanduse kui majandusharu ressursse iseloomustavad kaubandusettevõtete arv, kaubanduspind (m2), varad, töötajate arv ja nende baasil arvutatud erinevad tegevus- ja efektiivsusnäitajad.

Kaubanduse kui majandusharu tegevuse tulemuslikkust iseloomustavad kaubakäibe ja kasumi näitajad.

Eesti kaubanduse majandusnäitajad