Laomajandus on arenenud viimasel aastakümnel kindlalt selles suunas, et pikaajaliselt hoiustatavate kaupade osatähtsus väheneb ja tänu laialdaselt levivale cross-docking`ule muutuvad laod üha enam terminalisarnasteks sorteerimis- ja konsolideerimiskeskusteks.

Kaupade ringlemissagedus on kasvanud aasta-aastalt. Koos sellega kaotavad laod üha rohkem oma ladustamise funktsioonist ja saavad juurde kaupade käsitsemise funktsiooni.

Suur osa lattu saabuvast kaubast väljastatakse juba saabumise või sellele järgneval päeval ja ainult väike osa hoiustatakse pikemaks perioodiks.

Eksisteerib terve rida põhjusi, miks on ladustamine vältimatu:

• tootmine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponentidest ja pooltoodetest
• ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi
• ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid
• ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust
• pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades
• ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased tarned
• ladude abil kindlustatakse hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine
• ladudes hoitakse looduskatastroofide ja ikalduste puhuks ning kaitsevajaduste tarvis riiklikke reserve
• börside ladudes hoitakse suuri koguseid erinevat hinnalist toorainet (näit. vask ja alumiinium), ootamaks maailmaturu hindade tõusu.

Mõtle! Kas ja miks on ladusid vaja?